Treeningud, mis aitavad keha vormida

MMA kogemusega Kerdo Luige näitas bodycombat’is erinevaid käelööke ja tehnikaid. Foto: Urmas Luik

Maailmas laialt levinud bodypump ja bodycombat on treeningviisid, mis aitavad parandada nii üldfüüsilist vormi kui tugevdada näiteks südame tööd. Sealjuures sobivad treeningud peaaegu kõigile huvilistele vanusest olenemata.

Enda füüsilise toonuse tõstmiseks ja kehakaalu vähendamiseks on kindlasti lugematu arv võimalusi, kuid otsustasin proovida Uus-Meremaalt kunagise tippkergejõustiklase Les Millsi treeningsaalidest alguse saanud bodypump’i ja bodycombat’it, mida Pärnus saab harrastada mitmes spordiklubis.

Mehed kardavad aeroobikasaali

Bodypump’i meelitas mu tänavu veebruaris naistuttav. Nagu enamik mehi suhtusin peamiselt naiste seas populaarsesse treeningusse eelarvamusega. Mehed meil ju teatavasti aeroobikasaalis ei käi.

Bodypump on 60minutine hoogsa muusika saatel kulgev lihasvastupidavuse treening, kus kasutatakse spetsiaalselt vaid sellele treeningule omaseid kange ja ketaste komplekte. Kangi raskusi saab valida vastavalt soovile ja treenituse astmele kahest 32 kilogrammini.

Tunnise treeningu jooksul tehakse levinud baasharjutusi, nagu väljaastekükk, rinnalt surumine ja jõutõmme. Seeriate kaupa töötatakse läbi kõik suuremad lihasgrupid, tõstes lihaste toonust. Bodypump’is puuduvad keerulised sammukombinatsioonid ja see sobib peaaegu igas vanuses inimestele, nii algajatele kui edasijõudnutele.

Kuigi olin enne bodypump’i veidi jooksmas käinud, ei tekkinud esimeses trennis kordagi muljet, et oleksin naiste keskel tegija. Vastupidi.

Kui treener Jaana Junson lõpetas ligi viis minutit kestva soojenduse, olin niisama hästi kui käpuli. Ja treeneri lause “See oli kõigest soojendus, õige töö alles hakkab!” peale tekkis mul tahtmine saalist jooksu panna. Õnneks ma seda siis ei jõudnud.

Muusika taktis kangi tõstmine võtab rohkem läbi, kui esialgu arvasin. Kava on üles ehitatud nii, et iga lihasgruppi treenides muutuvad vahepeal nii harjutused kui tempo, millega kangi või hantlit tõstetakse. Seega võib treening kujuneda vähese füüsilise koormusega inimesele omalaadseks õudusunenäoks. Rääkimata sellest, et pärast esimest korda valutavad järgmisel päeval suure tõenäosusega kõik ihuliikmed.

Tervise Paradiisi treeneri Kätlin Erkmanni kinnitusel valitseb Eestis stereotüüp, et mehed aeroobikasaali ei lähe. “Samal ajal on näiteks Skandinaavia maades bodypump’i trennides vähemalt pool osalejaist mehed, vahel on neid seal naistest rohkemgi,” märkis treener.

Erkmann tegi mõne aasta eest uurimistöö, mis kinnitas eelöeldut.

“Kaasasin uurimusse ühe rühma noormehi Pärnu üksik-jalaväekompaniist,” meenutas Erkmann. “Näitasin neile bodypump’i kava paberil ja enamik neist naeris selle peale. Pärast seda tegid noormehed trenni ise läbi ja 90 protsendi arvamus bodypump’ist muutus.”

Erkmanni kinnitusel peetakse 1990. aastast kasutatavat treeningumeetodit üheks edukamaks rühmatreeninguks kogu maailmas ja tervisespordi ajaloos üldse.

Bodypump on Erkmanni sõnade järgi näiteks hea neilegi, kes ei viitsi jõusaalis käia. Rühmatreeningul näitab treener liigutused ette ega ole muud vaja teha kui õige raskusega kangiga tempos püsida.

“Bodypump’i tunni eelis jõusaalis tegutsemise ees on, et inimene on pideva järelevalve all ja treener saab kohe parandada, kui midagi valesti teed,” selgitas Erkmann. “Nii on kergem korrektne harjutuste sooritamise tehnika omandada.”

Sealjuures sobib treening väga erinevas vanuses inimestele. Erkmanni kinnitusel on ta näinud Rootsis bodypump’i treeningul 70aastast pensionäri, Pärnus on olnud vanim osaleja 60aastane naine.

Sellele vaatamata käivad Pärnus trennides vähesed mehed. Rääkimata sellest, et mehed ei kujuta ettegi, kui ilusate ja vormis naiste keskel nad treenida saaksid!

Tervise Paradiisi bodypump’is käivad kaks korda nädalas Pärnu Kalevi spordikooli jalgrattapoisid: peamiselt selleks, et oma üldfüüsist parandada.

Bodycombat’is välguvad rusikad ja jalad

Kui pikapeale võib kangi liigutamine igavaks muutuda, on paslik proovida teist treeningmeetodit, veidi üle kümne aasta pakutud bodycombat’it, mida saab Pärnus treenida samuti mitmes spordiklubis.

Bodycombat on võitluskunstidest inspireeritud treeningprogramm, mis arendab keha vastupidavust ja koordinatsiooni.

Erkmanni sõnade järgi võiksid bodycombat’isse tulla inimesed, kes on vähemalt mingil määral treenitud, sest täiesti treenimata inimese jaoks võib treening kujuneda liiga raskeks.

Bodycombat’is on elemente nii poksist kui kikkpoksist, aga ka karatest ja teistest võitluskunstidest. Treening kestab terve tunni ja selle aja jooksul saab üsna korralikult vatti. Näiteks on bodycombat’i osaks käelöögid, jalalöögid nii ette kui taha ja hüpped. Kergeks puhkepausiks on hüppenööriga hüppamise imiteerimine või põlvetõstejooks.

Kuigi käisin terve suve jooksmas, ei paistnud see bodycombat’is kuskilt otsast välja. Treening väsitab keha ikka korralikult ära.

Tervise Paradiisis juhendavad treeninguid MMA kogemusega Kerdo Luige ja aastaid karatega tegelnud Grete Haar, kes on karates kahekordne Eesti juunioride meister ja tulnud korra absoluutkaalus Eesti meistriks täiskasvanute seas.

Sealjuures pole mingi nali, et eriti suure ebaõnne korral võib selles trennis silma siniseks saada. Tervise Paradiisis osaleb bodycombat’is reeglina paarkümmend naist ja mõni üksik mees. Kui aeroobikasaalis jalad välkuma hakkavad, toonitavad treenerid küll kogu aeg, et lööja vaadaku ette, kuhu ta lööb. Siiani pole keegi obadust kirja saanud, kuid päris välistada seda ilmselt sellises treeningus ei saa.

Nii pole mõni ime, et mehed selles treeningus osaleda ei taha. Kuidas sa lähed hommikul tööle ja räägid kolleegidele, kuidas võõras naine sul silma siniseks lõi?!

Positiivne on aga see, et bodycombat tugevdab üldfüüsise kõrval südame tööd, alandab vererõhku ja parandab organismi aeroobset seisundit. Combat’it soovitatakse harrastada paar-kolm korda nädalas.

Les Millsi programmi kuulub üheksa treeningut, millest Eestis saab harrastada veel bodybalance’it, bodyjam’i ja RPMi.

Les Millsi kodulehe teatel harrastatakse treeninguid maailmas ligi 13 000 spordiklubis 70 riigis ja harrastajaid loetakse kokku umbkaudu kümme miljonit.