Valter Parve: Kuidas oli ja kuidas võinuks olla

Valter Parve
, TÜ Pärnu kolledži õppejõud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valter Parve.
Valter Parve. Foto: PP

Tulin esmaspäeva pärastlõunal autoga Kilingi-Nõmme poolt ja pisut üllatav oli ühes muidu vaikses teeristis näha tihedat autodevoolu tulemas Paikuse poolt, aga ma ei otsinud sellele erilist seletust.

Via Balticale jõudnud, veidi pärast vana Valga maantee risti jäin pika autorivi lõppu.

Kell 17 Vikerraadio uudistes räägiti poolteist tundi tagasi toimunud traagilisest liiklusõnnetusest Pärnu linna piiril ja hoiatusele, et liiklus avatakse tõenäoliselt poole tunni pärast; lisati soovitus kasutada muid teid.

Suur tänu info eest, aga muude maade rekka-juhid (neid veokeid oli nähtavas ulatuses umbes kümme, teesulus kokku ehk ligi 50) jäid sellest tõenäoliselt ilma. Võib vaid ette kujutada, kui mitu korda kõlas neis kabiinides: „... Estonia, ...!“ – ka omamoodi mainekujundusloosung.

Mina pöörasin otsa ringi ja sõitsin umbes kümme kilomeetrit tagasi Valga suunas ning sealt Paikuse poole. See tee oli kahe sõidurea laiuselt väga hästi hooldatud. Kiitus teemeistritele! Paikusele jõudnud, oleksin raadio kaudu teada tahtnud, kas on mõtet pöörata kohe Pärnu peale või minna Sindi kaudu. Aga infot ei jagatud, nii valisin viimase variandi, sest ka linnapoolses otsas võis oletada ummikut.

Kuidas oleks võinud olla?

Esiteks sõiduautosid Paikuse ümbersõidule suunavad märgid nii Riia kui Valga poolt tulijatele ja Paikusel uus viit soovitava suunavaliku kohta.. Teiseks raadiost pidev (näiteks iga viie minuti järel) info olukorra kohta: teadmatus on kõige hullem.

Kuna talv tõenäoliselt ägeneb, võib prognoosida hädaorgude jätkumist. Seepärast peaks tööle rakendama ajutise kriisiraadio (soovitavalt reklaamivaba), mis jagab 24 tundi ööpäevas kolmes keeles teavet olukorra kohta Eesti (ja miks mitte naaberriikidegi) teedel.

Piiril ja suurematel ristmikel peaks sel juhul olema nähtaval kohal eesti-, inglis- ja venekeelsed infotahvlid „Liiklusraadio ......MHz“.

Riigieelarvest on selleks otstarbeks raha võimalik võtta Eesti mainekujunduseks ette nähtud summadest ja see oleks väga sihipärane kulutamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles