Sulailma vahetumine külmakraadide vastu on jõudsalt venitanud räästastes rippuvaid jääpurikaid, mis varitsevad nii jalakäijaid kui majade lähedusse pargitud sõidukeid.
Temperatuuri kõikumine kasvatab jääpurikaid
Niisama suurt ohtu kujutavad endast üle katuseservade ulatuvad jäised lumevallid, mis peale inimeste ähvardavad katusekonstruktsioone.
Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistusele pole sel talvel veel palju kaebusi ohtlike purikate kohta laekunud, ent tali alles algab.
“Küllap on kaebusi vähe seetõttu, et inimeste tähelepanu on praegu maas ja lumiseid katuseid ega räästaid pole märgatud,“ arvas korrakaitseteenistuse juhataja Reet Salmu.
Linn jälgib
Siiski kutsuti pühapäeval päästjad välja Suur-Sepa tänavale, kus ühe maja räästas rippusid jalakäijatele ohtlikuks arvatud purikad. Päästjad piirasid ala lindiga, ehkki katuseid katva lume ja jääpurikatega tegelemine pole otseselt päästeameti pädevuses.
Seda reguleerib Pärnu linna heakorraeeskiri, mille järgi iga majaomaniku kohustus on eemaldada oma krundil paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtlik lumi ja/või jää.
Eeskirja täitmisel hoiab silma peal linnavalitsuse korrakaitseteenistus.
Üle päeva või paari teevad teenistuse ametnikud linnatänavail pika ringi, ohtlike purikate või üle katuseääre küünitavate lumevallidega maja omanikele tehakse esmalt suuline hoiatus. Kui sellele ei reageerita, ootab omanikku rahatrahv, mis eraisikule on kuni 6000 ja juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni.
Jääpurikate eemaldust ja lumekoristust pakkuva Elcamino OÜ juhatuse liige Siim Sondra nentis, et ilmselt on mullused ja tänavu aasta alguses tehtud trahvid oma eesmärgi täitnud ja majaomanikud purikate suhtes valvsaks teinud, sest katuste puhastamise tööd jagub ettevõttel praegu rohkem kui tunamullu.
“Inimesed on kurbadest kogemustest õppinud, sest sel aastal on väljakutseid katuste ja räästaste puhastamiseks väga palju. Tänase (teisipäeva lõuna, A. V.) seisuga on kolmandik Rüütli tänava hoonetest tellimuse sisse andnud,” ütles Sondra.
Peatänava kõrval on Elcaminolt purikatõrjet soovinud kauplused, lasteaiad ja koolid kogu Pärnust.
Omanik vastutab
Omal käel katusele turnima minek on riskantne, niisama keeruline on katuseääri “ehtivate” purikate koksamine. “Et katuseid mitte kahjustada, tuleb iga suurem purikas ettevaatlikult viie kuni kümne sentimeetri haaval maha toksida,” õpetas Sondra. Ta lisas, et purikaid ei kasvata ainult sulailma vaheldumine külmaga, vaid ka kehv katusesoojustus ja katusest väljaulatuvad osad, nagu näiteks vintskapid.
Vanalinna räästastes purikate eemaldamise teevad keeruliseks eakate majade kivikatused.
Linnas nähtu põhjal hindas Sondra, et jää- ja lumekiht katustel on kasvanud väga paksuks. “Võrreldav tänavu jaanuaris katustel olnud jää ja lumega,” märkis ta.
Majaomanikel tasub meeles pidada, et traagilise tagajärje võib tuua isegi väike purikas, kui see kukkudes kellegi pead tabab.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi väitel näeb karistusseadustik surma põhjustamisel ettevaatamatusest ette kuni kolmeaastase vangistuse ja raske tervisekahjustuse tekitamisel rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse.
Lume ja purikate tõrje
Katuselt lume ja jääpurikate koristamisel tuleks:
• kasutada katusel liikumiseks kinnitatud katusesildu ja -redeleid,
• libisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke,
• vältida lume ja jää sulatamisel keemilisi aineid ja tehnoloogiaid,
• kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
Allikas: tehnilise järelevalve amet