Mark Soosaar: Riigikogulased ootavad kohvile

Mark Soosaar. Foto: PP

Arvan, et riigikogus Pärnumaad esindanud seitse rahvasaadikut on nelja tööaasta jooksul päris usinasti riigiasju ajanud. Kui mõni pahatahtlik hindab meid vaid Pärnumaale suunatud kulla hulga ja hiilguse järgi ning unustab ära, mis on õnnestunud Toompeal korda saata riigilaevukese tasakaalus hoidmiseks või inimeste heaolu parandamiseks, siis palun: vinguviiul on vabas kasutuses!

Kahju ainult, kui ununeb näiteks mitu aastat kestnud äge poliitiline võitlus töölepinguseaduse ümber, mis puudutab iga Pärnumaa ettevõtjat ja töötajatki. Ma ei tahaks siin vaidlustada, kas töölepinguseadus sai hea või halb. Sellega oli nagu turul ikka: ostjale kallis, müüjale odav.

Käies valdades

Neil kordadel, kui isamaaliitlane Trivimi Velliste, reformarid Väino Linde ja Mati Raidma, roheline Mart Jüssi, keskparteilased Kadri Simson ja Kalle Laanet leidsid aega koos sotsist siinkirjutajaga Pärnumaal ringi sõita, püüdsime tegelda konkreetsete probleemidega ning otsida mõistlikke lahendusi.

Minu meelest kõige ägedam rahvakoosolek oli meil Häädemeeste keskkoolis, kus ärritatud rannarahvaga otsisime lepitust isepäise vallajuhi ja Eesti Energia visiooni vahel ehitada Liivi lahte tuulepark, mille võimsus tagaks pea poole riigi elektrivajadusest.

Üsna pea pärast seda tulist sõnasõda võttis Häädemeeste vallavolikogu vastu otsuse, et nende vallas pole kohta tuuleenergia arendamiseks. Kui aga riigikogus võtaksime Taani eeskujul vastu seaduse, et tuuleelektrijaama püstipanemiseks peab olema müüdud kohalikele elanikele 20 protsenti aktsiatest või saaksid kohalikud tuuleelektrit näiteks 30 protsenti odavamalt, kas siis oleks Häädemeeste volikogu sedasi otsustanud?

Ja kui tõesti Häädemeeste ei taha riiklikus energiapoliitikas kaasa lüüa, kas ollakse valmis kogu valda haarava rahvuspargi loomiseks ja seal piirangute kehtestamiseks, et anda nii oma panus Eesti väärindamiseks?

Tahkuranna valda külastades leidsime üldplaneeringust kummalise mustri. Keisrinna Katariina käsul rannaluidetele istutatud männimetsale oli planeeringuga määratud kaks kattuvat ja samal ajal teineteist välistavat sihtotstarvet: kaitsealune üldmaa ja väikeelamute eramaa.

Mis sellisest pudrust välja tuli, võib igaüks nüüd imetleda Via Balticalt vanale postiteele keerates. Too planeering kuulus eelmisesse sajandisse ja loodetavasti on see praeguseks kriitilise pilguga üle vaadatud.

Murelaps oli meie saadikurühmale Koonga vald, kus maapõues on peidus haruldaselt hea ja kallis roosavärviline ehituskivi, mida rahvas kutsub hellitavalt Koonga marmoriks. Koos tuntud paeteadlase Rein Einastoga oleme hoidnud silma peal sealse arenduse keskkonnamõjude hindamisel ning järgnevatel otsustustel, sest kaevanduse avamisel võivad ümbruskonna tuhandeaastased külad jääda joogiveeta.

Audru kalafarmi puhul, mis andnuks piirkonnale palju töökohti, oli meie peamine mure samuti keskkonnaoht. Väga suure koguse kalasõnniku pumpamine lahte võib tasakaalust viia kogu Pärnu lahe ökosüsteemi.

Eelmiste jõulude ajal pidas saadikurühm nõu Audru vallavalitsusega ja koos mõtlesime variantidele, mida oleks mõttekas ette võtta kalafarmi projekti äralangemisel. Nüüd ongi see käes ja loodan, et Pärnumaa riigikogulaste selle koosseisu viimane kogunemine leiab aset veebruaris, kui on plaanis kavala pealkirjaga ümarlaud „Kas Pärnu lahe äärde sobib tuule- või tuumajaam?“.

Saavutused

Kuulen lugejat küsimas: kas saadikurühmal on mõni käegakatsutav saavutus ette näidata? On ikka.

Üks esimesi ettevõtmisi, kohe pärast valimisi 2007. aasta kevadel, oli väljaastumine Vanapargi allee päästmiseks. Pärnu vanim puiestee jäigi ellu ja seda hakatakse loodetavasti järgmisel kevadel nõuetekohaselt hooldama.

Meie aktivasse kuulub Pärnu ümbersõidutee ehituse umbsõlme lahtiraiumine.

Kutsusime 2008. aastal ministrid Juhan Partsi ja Ivari Padari, maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse, toonase maavanema Toomas Kivimägi ja Pärnu linna juhid riigikogu juhatuse auväärsesse saali ning tegime koos viie erakonna rahvasaadikutega graafiku Pärnu ringtee väljaehitamise kohta. See projekt on töös.

Kuigi masu ja kaks rasket talve võtsid tempo maha, võib uus, pärast märtsivalimisi sündiv XII riigikogu Pärnumaa saadikurühm juba järgmisel sügisel ligi 500 miljonit maksva magistraali avada.

Kahjuks läks luhta sotside ettepanek eraldada 2011. aasta riigieelarvest kaasfinantseering Pärnu kesklinna uue silla ja Pärnu lennuvälja tasuvusuuringuteks ning Eesti Vabariigi loojate ausamba rajamiseks. Tunnistan viga: sai vähe eeltööd tehtud Pärnumaa saadikurühma ja võimuerakondade liikmete hulgas.

Traditsiooniks on kujunenud meie rühma jõulukohtumised Pärnu raekojas. Sel aastal ootame Pärnumaa inimesi meie tööle hinnangut andma ja ideid välja käima reedel, 17. detsembril kell 13 Sindi gümnaasiumis ja kell 16 Pärnu raekojas. Igaüks, kellele läheb korda Eesti riigi tulevik, on oodatud!