/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2016/02/16/5053413t1h1a1a.jpg)
Miks kutsuti tõstamaalasi tuttjunlasteks, millise varjunime all luuletas mõisaproua ja kuidas vestibüül kultuurikeskuseks ja häärber kooliks kujunes – sellest kirjutab Liina Käär veel trükilõhnalises raamatus “Tõstamaa mõisa lugu”.
Tellijale
Tuttjunlaste meenutused kujunesid trükisõnaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autor on Tartu ülikooli Pärnu kolled˛i sotsiaaltöö assistent, kes töötab SA Tõstamaa Mõis projektijuhi ja giidina, olles ligemale kümme aastat kogunud materjali von Holsteinide suguvõsale kuulunud ja 1804. aastal valminud hilisklassitsistlikus stiilis häärberi kohta. Samas majas tehti Mark Soosaare mängufilmi “Jõulud Vigalas” sisevõtted ja esinduslik saal on tuntud kui suveetenduste paik. Mõisas on tegutsenud kool sõjaeelse Eesti ajast, 1921. aastast.
“Mul oli mõisast kogunenud päris palju lugusid, aga need olid pilla-palla, mõni lugu arhiivis või vaid minu arvutis, mõni õpilasuurimusena kooliraamatukogus. Nüüd otsustasin need kokku võtta, et lugusid oleks kerge leida ja säilitada,” rääkis Käär, miks ta tunamullu väga tõsise kirjatööga alustas.