Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2010/12/17/485865t1h38f1.jpg)
Jüri Kruus, Pärnu Koidula kooli kojamees, annab oma Stigale gaasi ja lumi aina lendab.
Ehkki tund on väga varajane ja õu inimtühi, ei luba mees endale hõlpu. „Ega mind keegi kontrolli, aga hommikuks peab kõik korras olema,” ütleb lumemasinist. „Ma veel vana kooli mees, süda töö pärast valutab.”
Ehkki Stiga-nimelise lumepuhuri juht on vanuigi näiliselt taas kodukoolis, pole ta seda mitte. „Ma lõpetasin Kuldsepa kooli, selle õige Koidula kooli 1968,” märgib Jüri Kruus. Ja lisab sõnad, mille eest Metsa 21st ellu läinud 30 lennu jagu vilistlasi talle rusika nina alla torkaks. Rääkimata 1005 õpilasest, kes praegu Koidula gümnaasiumis õpivad. „Ega õiget Koidula vaimu siin enam ole, me oleme igal aastal augusti esimesel pühapäeval saanud vanas koolis kokku: oleme selle patrioodid,” nendib vestluskaaslane.
Hilisema jutu sees tõdeb rääkija igasuguse kiituseta hääles, et omal ajal olid noored juba koolis teistsugused, kui on nende praegused eakaaslased. Ning kasvab puu algusest peale otse, on teda hiljem väga raske sundida kõveraks sirguma. Enne ta pigem murdub.
Head Rootsi riistad
Esiotsa Jüri rohkem ei filosofeeri, ütleb hoopis, et mis nüüd viga kojameheametit pidada. Stiga on küll hea pill, aga tal on neid mehhanisme veel.
Liiati tuleb riigikorrale ja parasjagu võimul erakonna tahtmisele vaatamata talve järel kevad, kevade järel suvi. Siis on tarvis muru niita. Selleks tööks on Husqvarna, millele külmal ajal annab ette panna saha.
Hea Rootsi riista viga on see, et sellega on mõnus ainult kuiva värsket lund lükata, lörtsiga on masin liiga kerge.
Vesise lumega ongi nii, et siis tuleb labidale ja käsisahale rõhuda. Labidas on ainuke paslik vahend treppidegi puhastamisel.
Treppidega seoses kiidab Jüri esimest korda ülemust ehk direktor Rein Eglonit: kunagi libedad olnud tuhvid on koolijuht lasknud asendada karedatega. Nii pole isegi salakavala ilmaga pelgu, et keegi ennast trepilt haiglasse lennutaks.
Direktorist tuleb juttu veel.
„Aga seda kirjuta kindlasti, et täna käis Metsast höövel läbi!” paneb Jüri kirjutajale südamele. „Linnal võiks seegi mure olla, et selle suure tänava eest ise hoolitseda, tänu Eglonile ta siiani puhas on.”
Koolijuhi teene seisneb Jüri jutu järgi selles, et kui vahepeal tee päris läbimatuks muutus ja lapsi kooli toonud vanemate autod jäid kinni, sest sõitsid nii paksu lumesupi kihi põhja alla, et rattad ei ulatunud kindla pinnani, helistas direktor sahkaja kohale.
„Sel aastal olen ma sahka näinud siin kolm korda,” veab kojamees Jüri selle teema otsad kokku. „Esimene kord oli siis, kui Eglon ta välja tellis, teine siis, kui see Monika oli, ja nüüd käis täna: ei tea, kas nad teadsid, et sa tuled.”
Jüri vaatab kuulajat ja muigab kavalalt.
Monika pandi paika
Olgu lehemehe tulekute-minekutega, kuidas on, ent Monika ründas Koidula kooligi ootamatult. Nagu ülejäänud Eestit.
Ja ehkki Jüril on nii Stiga kui Husqvarna, kimp lapidaid-käsisahku peale selle, jäänuks ta ilusa nimega fuuriaga kimpu. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
„Majandusjuhataja tellis Monika aeg Paikuselt traktori, see ei tulnudki välja,” meenutab Jüri juba üle nädala taguseid päevi. „Aga siis tuli sõber Rapla Teedest oma väikse kopaga appi.”
Rajake tuiskas küll niisama hästi kui kohe täis, aga vähemalt lumevangi keegi ei jäänud. „Eks ta hullumaja oli, aga hakkama saime,” hindab Jüri olnut.
Nagu hiljem selgus, oli see hullumaja hakatus.
Ent sellestki katsumusest tuli kojamees auga välja. Sedakorda abiliseks OÜ Strap.
„Neil oma kopad ja värgid, jaurasime laupäeva õhtul kümnest öösi kaheni ja kui pühapäeval kõik jälle täis tuiskas, hakkasime uuesti peale,” rääkis Jüri. „Nad tegid nii filigraanset tööd, ma pole nii ilusat tööd varem näinudki.”
Kõige tipuks tuli see täppistöö kätte vaata et muidu. Kojamehe asi pole küll numbreid teada ega neist rääkida, aga Monika taltsutamise kohta on Jüril täpselt teada, et kui üldjuhul maksab lumetõrje 400 krooni tund, siis kõnealusel juhul tehti koolile allahindlust ja puhtad kõnniteed tulid kätte 380 krooniga tunnist.
Kummaline amet
Enda rahast kõneleb Jüri ka. Seda nii poole suuga. Sest mis ongi nii väga suurustada, kui tead, et iga kuu peaksid saama töötasuks jakobsoni ja veel paar koidu-lat rohkem, kui neid tegelikult pangaarvele kantakse.
„Linnavalitsus võttis meil oma võlgade maksmiseks selleks aastaks kümme protsenti palgast maha,” meenutab rääkija nii endale kui sadadele kaaslinlastele saatuslikku Pärnu linna haridusasutuste töötajate palgajuhendit.
Koidula kooli kojamees ei mõista, miks peab alamrahvas ülemate apsakaid kinni maksma. Loogiline on siiski, et igaüks vastutab ise oma tempude eest ja urvaplaaster pannakse süüdlase tagumikule.
Ent mis siin nuriseda. Kojamehe ametki on selline kummaline, kus tuleb teha pealtnäha mõttetut tööd.
„Üks tänamatu töö,” tõdeb Jüri. „Saad just kõik korda, aga kui tuled järgmisel päeval, hakkad jälle otsast peale, sest nagu polekski midagi teinud: kõik on täis sadanud või umbe tuisanud.”
Selle töö puhul tuleb mainida sedagi, et päev ei hakka kell kaheksa hommikul ega lõpe õhtupoolikul viiest. Jüri on ametis juba esimese ja teise kukelaulu vahel, erandina on juhtunud sedagi, et tööl pole olnud ei lõppu, ei algust: 24 tundi pidev töö.
(Vahemärkusena olgu öeldud, et kukk on kodulind, kanakarja juht, kellel on tore sulestik, uhked kannused ning kelle kiremine kuulutab päeva algust. Teadjate väitel kukeleegutab kikas esimest korda kella kahe paiku. Mõneski Eesti külas kuuleb kukelaulu praegugi.)
„Eks siin ole ka üks kamber, aga oma kodu on oma kodu. Siin ei maga ju välja ning süüa tahad ja riideid on vaja vahetada,” ütleb Jüri.
Talv veel tuleb
Niimoodi ühest ja teisest kõneldes jõuab jutt nendeni, kelle pärast kojamees rabeleb.
„Oleme paarimehega mõelnud, millest selline meeletu lõhkumine, aga ei kujuta ette, millest see võib olla,” teeb Jüri uue teema otsa lahti. „Kooli laud, seal on raud, me ei saa sellest riistadega ka jagu, aga see murtakse käte vahel puruks.”
Jüri loetleb hulga muid „vägitegusid, mis meele jube kurvaks teevad” – argisõnu neidude igapäevasest kõnepruugist ei luba kombekus korrata –, ja tuletab selle peale jälle olnud aegu meelde.
„Meil tehti vanasti Kuldsepa ajal ka igasuguseid tempe, aga kool oli natukene teistmoodi ja inimesed olid teistsugused: sellist agressiivsust ei olnud,” tõdeb Jüri. Siis peab ta jutu katki jätma, sest pimedusest ilmunud naisterahvas (varane koristaja) küsib Stiga najal juttu vestjalt, mis see siin unnatab ja mis kellast ta täna lumega jaurab.
Jüri rehmab küsimise peale käega ja vastab: ah, mis siin rääkida, sai hilja peale jäädud ja alles nõks enne viit tööle hakatud.
Kuid ei ole hullu, ei tohigi ennast veel tappa, sest mullu tuli tõeline talv detsembri teises pooles. „Läinud aastal läks 19. detsembril lahti, tean täpselt, sest mul on 18ndal sünnipäev,” viskab kojamees Jüri pilgu tulevikule ja lükkab Stigale käigu sisse.
Klassikuid parafraseerides: Koidula koolis tukkumise eest palka ei maksta.
Abiks harrastuskojamehele
* Uuringute kohaselt võrdub lumekoristus tugeva jõusaalitrenniga.
* Ametildasa tubased või need, kel südamega probleeme, pidagu enne lumele pihta andmist nõu arstiga.
* Lumekühveldamine on kehaline tegevus, mis nõuab enne lihaste soojakstegemist.
* Ära kühvelda üle viie labidatäie minutis, raske labidatäie järel lõõgastu, iga veerand tunni järel tõmba pikemalt hinge.
* Füüsiline tegevus tekitab veepuudust, seega kasta hoolega keelt.
* Ära viska labidatäisi üle selja, see kurnab selga.
* Seisa koristatava lume poole näoga ja lükka labidatäit sirge selja ja kõverdatud põlvedega nagu keeglikuuli enda ette.
Andmed: tervisekirjandus
Lumepuhur
Üheastmeline lumepuhur on väike ja kerge, puhur töötab tiguseadme abil, mis ühtlasi haarab lume.
Kaheastmeline lumepuhur liigub rataste jõul, masina tiguseadme kõrgust maapinna suhtes saab reguleerida. Puhur paiskab lume soovitavas suunas kuni kümne meeetri kaugusele.
Luud
Klassikaline kaseluud valmistatakse noore kase okstest, mis lõigatakse kevadel, enne puude lehteminekut. Oksad ei tohi enne luua tegemist ära kuivada.
Luud valmib oksi üksteise vastu nii surudes, nii et oksa käharam pool jääb luua südamiku poole, vajadusel lõigatakse turritav räsus oks ära.
Kui luud on küllalt suur, seotakse luuakand paari vitsast või traadist tehtud võruga punti, väljaulatuvad oksad raiutakse ühepikkuseks ja valmis luud viiakse varjulisse kohta kuivama. Enne kasutuselevõttu on soovitav luuda leotada vees, see taastab luuraagude elastsuse.