Oskarshami sõprusühing ootab koostööpartnereid

Foto: PP

Intervjuu annavad Pärnu sõprusühingust Heimar Poopuu ja Enar Svensson.

Juba 21 aastat on Kagu-Rootsis Oskarshamni linnas tegutsev Pärnu sõprusühing toonud mere tagant siia abi bussidest rõivasteni. Silmapaistva töö eest on Oskarshamni linnapea Torsten Carlsson ja väliseestlane Heimar Poopuu pälvinud Pärnu vapimärgi.

Taaskord Pärnus käinud sõprusühingu esimees Enar Svensson ja liige Poopuu kinnitasid, et pole aastaid kestnud koostööst väsinud. Vastupidi: nad sooviksid hoopis leida siin uusi inimesi-asutusi, kellele Rootsist abi tuua.

Paarkümmend aastat pea iga kuu Pärnu vahet sõitnud mehed tõid meile uudise, et Oskarshamn saab peagi Pärnu-nimelise tänava. Vaheldumisi eesti ja rootsi keeles kõneldes ja teineteist täiendades andsid nad eile paar tundi enne kojusõitu põgusa ülevaate oma tegevusest ja soovidest.

Kust tuli Pärnu-nimelise tee idee?

Mõtte käis välja Oskarshamni linnapea. Soov on sellega jäädvustada Pärnu ja Oskarshamni koostööd, mis on kestnud juba üle 20 aasta. Päev enne meie siiasõitu ilmus uudis selle kohta kohalikus ajalehes Oskarshamns Tidningen.

Kuhu Pärnu tee viib?

Päris täpselt ei ole seda veel kinnitatud, aga see tuleb sadama juurde.

Millises seisus on teie hinnangul praegu Pärnu ja Oskarshami koostöö?

Meie oleme väga huvitatud koostööst ja tahaks tegutseda, aga Pärnu pool on hakanud ära vajuma. Sooviksime, et siin oleks aktiivseid inimesi, kes aitaksid meil leida abivajajaid.

Me ei saa endale usaldatud üksikasjadest rääkida, aga näeme, et siin on inimesi, kes vajavad sellist abi, mida meie pakkuda suudaksime. Näiteks võime koguda ja siia tuua mööblit ja rõivaid.

Kas Oskarshamni inimesed annetavad kergel käel asju pärnakate tarbeks?

Jah, meeleldi aidatakse. Me kogume annetatud asjad kokku, selleks on oma ladu, ja siis toome veoautoga kauba Pärnusse kohale.

Kirjutasin (Poopuu, R. M.) raamatu oma elust sõja ajal Saaremaal: kuidas me üle mere Rootsi põgenesime ja seal kohanesime. Iga kroon, mis selle raamatu müügist koguneb, tuleb samuti abina Eestisse, suuremalt jaolt Pärnusse.

Kui tihti Pärnusse satute?

Korra kuus ikka, aga varem käisime kaks ja isegi kolm korda kuus.

Kui ükskord väsite, kas teile leidub mantlipärijaid?

Vaevalt. Nii kaua kui vähegi jõuame, teeme. Ei tahaks küll veel lõpetada. Aga pärast meid vist keegi seda tegema ei hakka.

Kui keegi tahaks teiega koostööd teha või vajab abi, siis mismoodi ühendust saab?

Võib ühendust otsida meie pikaajalise koostööpartneri MTÜ Maarjakodu kaudu või kirjutada meilil [e-mail].

Te olete 20 aastat pidevalt Eestis käinud, kuidas kõrvalt vaadates meie areng tundub?

Eesti elu on väga kõvasti edasi läinud. Teie riik läheb õiges suunas edasi, absoluutselt.

Mäletame veel aegu, kui kuskile polnud sööma minna ja poest sai vaid seajalgu. Nüüd on kõik saadaval. Teil läheb järjest paremini. Ei näe põhjust, miks kunagi ei peaks Eestis olema niisama hea elu kui Rootsis.