Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/12/21/487666t1h8157.jpg)
Kes teab, kus kohas on see piir,
et me lapsepõlv lõpeb just siin ...
Kas on see siis, kui enam sülle ei taha,
või kui piimatass ei kuku maha,
kui sabast ei sikuta enam kassi,
ja sussid jalas ei lähe sassi,
kui putru ei topi suhu peoga
ja ema ei kurvasta pahateoga,
või kinni seod ise kingapaela
ja õhtul pesed puhtaks kaela.
Kui aiast ei nopi ilma varreta lilli,
ning tühja asja pärast ei pilli,
kui üksi julged olla kodus
või püksid jalas ei ole lodus?
Pole tähtis siin oskus ja aastad ei loe,
on südames rahu ja hinges nii soe,
kord aastas, kui kuused on küünlasäras,
taas lapsepõlv avatud on sinu päralt:
nii kaua, kui usud jõulumeest,
sa tea – su lapsepõv kestab veel!