/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2010/12/21/487906t1h7b8a.jpg)
Suuremaid metsloomi varakult alanud lumerohke talv näljaga veel ei kimbuta, ülejäänud ulukitest keerulisemas olukorras on metskitsed, kellele tänavune tali tõotab tulla raskemgi kui mullune.
Paks lumi kiusab metskitsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa jahimeeste liidu esimehe Jaan Liivsoni sõnutsi on metskitsede olukord juba talve hakul ränk, kuna isendite arvukust räsisid veel märtsis suured kaotused ja alanud talvel hakkasid nad surema varem kui tavaliselt. Kui tali jätkub lumerohkelt ja krõbeda külmaga, võib metskits järgmisel aastal haruldus olla, arvas Liivson.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahindusspetsialist Aleksander Siimenson rääkis, et möödunud talv kujunes jahimeestele heaks õppetunniks ja tänavu oldi loomadele moona varumisel varased. Toit koguti enamjaolt kohalikelt talunikelt.
Et kitsed kogunevad talvel karjadesse, tavatsevad jahimehed neile kehakinnitust just karjade peatumiskohtadesse viia. Liivsoni ütlust mööda näitas mullune kitsede toitmise kogemus aga seda, et loomadele saab süüa jätta vaid metsatukkade ja inimeste eluasemete lähedale.
“Läinud talvel kujunesid metskitsede söötmiskohad kahjuks kitsede surnuaiaks, sest need tõmbasid ligi kiskjaid, eriti ilveseid,” selgitas Liivson.
Kitsede toitmispaikadesse, mida Siimensoni ütluse järgi peaks iga 1000 hektari kohta olema üks, jäetakse tihti sööki ka metssigadele.
Metskitsede puhul on toidu kättesaadavuse kõrval niisama oluline selle kvaliteet, sest täis kõht ei garanteeri veel head tervist. “Kui kits ei saa korralikku heina ehk sellist, mis pole õigel ajal tehtud ja sisaldab vähe proteiine, ei seedi loom seda ära,” rääkis Siimenson. Jahimehed ütlevad siis: nälgib täis kõhuga.
Kitsi ohustavad kehva toidu söömise järel parasiithaigused, millest üks ohtlikumaid on kõhulahtisus.
Metsasihid puhtaks
Paks lumi pärsib mõistagi metsaasukate mobiilsust, inimeste eluasemete ligi loomad tükkida ei tohiks. Metssead liiguvad talveajal energia säästmiseks päris vähe, kitsed saavad ühest paigast teise minekul praegu veel hakkama.
Metsasihtide ja -teede lahtilükkamisega on jahimehed ametis olnud nädalaid, lund aetakse ära ka ulukite magamis- ja söötmiskohtade tarvis. “Väikese traktoriga pole praegu mõtet metsa minnagi, saame töid teha vaid nii palju, kui meie kasutuses masinad võimaldavad,” lausus Liivson.
Liivson lisas, et kuna lumikatte paksus Eestis paikkonniti erineb, võib arvata, et näiteks õhema lumevaibaga Läänemaal on metskitsede olukord mõneti parem kui Pärnu- või Ida-Virumaal.
Nigula metsloomade taastuskeskuse metsloomade rehabilitatsiooni spetsialist Kärt Jaarma ütles, et lumerohkelt alanud tali pole keskuse asukate ridu suuremate metsaelanikega täiendanud. Hiljuti lisandus taastuskeskuse loomaperre kaks kodukakku, kes ilmselt olid autolt löögi saanud.
“Kui kolm nädalat tagasi läks äkki külmaks ja meri jäätus, tuli luiged rannikult vabasse vette toimetada,” meenutas Jaarma.
Metsaasukate pühadeaeg algas eile, kui jahimehed kuulutasid Jäneda Linnamäel välja traditsioonilise jõulurahu metsades. Ühes sellega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.