/nginx/o/2009/12/16/283206t1h05a0.jpg)
Edgar Savisaar väidab: ”Minu parim sõber juba viis aastat.” Aga tegelikult?
Kes on Vladimir Jakunin?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis 2006 ilmus Pärnu lehes lühisõnum Vene raudteede presidendi külaskäigust Eesti Vabariiki, ära käidi Pärnuski. Raudteejuht tegi suure kingituse Vene gümnaasiumile (klassitäis arvuteid, toim) ja annetuse Moskva alluvuses Katariina kirikule. Tähelepanu äratas, et ettevalmistusi selleks oli alustatud vähemalt aasta varem.
Jakunini nimi tundus mulle kuidagi tuttav. Mälu värskendamiseks muretsesin kohaliku venekeelse ajalehe Pärnu Ekspress (15.04. 2006). Tervet esikülge täitsid sümpaatse välimusega naeratav raudteede president ja suurte tähtedega pealkiri ”Tunne omi”. Siseküljel oli Igor Teterini väga huvitav artikkel Jakunini eluloost.
Meenus, kus ma olin seda nime varem kohanud. 1960. aastal asusin tööle Pärnu ehituskooli number 20 meistri ja õpetajana. Direktor selgitas olukorda koolis ja ohte, mis varitsevad õpilasi videvikus linnatänavatel.
Tol ajal oli vahekord eesti ja vene poiste vahel läinud üliteravaks. Vene poisid käisid õhtupimeduses linnas, varustatuna kettide, kasteetide ja muude löögiriistadega, otsides “fašiste”, see tähendab eesti poisse.
Direktor hoiatas, et meie poisid liiguksid õhtuti samuti gruppides, kuid keelas kategooriliselt külmrelvade kandmise, soovitades minna õppima karated.
Huvitaval kombel vene löömapoisse siis veel karate ei huvitanud, nad olid kindlad külmrelvadele.
Vene poiste juht oli suure autoriteediga 15aastane Vene kooli absoluutne viiemees Volodja Jakunin. Nende pere elas minust 300 meetri kaugusel. Majas, kus elas valitud seltskond kõrgeid sõjaväelasi. Vladimiri isa oli eruhävituslendur, kes pidas kõiki eestlasi fašistideks.
Vladimir Jakunin on edukalt lõpetanud mitu instituuti, ta on asjatundja ballistiliste rakettide tootmise, täiustamise ja teenindamise alal. 1985-1991 töötas ta NSV Liidu alalise esindajana ÜROs. Teadagi, millega sellised esindajad tegelesid. Võin kindlalt oletada, et ta oli edukas luureresident, keda FBI ei suutnud paljastada.
Elu lõpuni ei unusta Vladimir Jakunin, et sai Pärnu ”tänavapoistelt” nuga. Tema oli see, kes töötas välja plaani, kuidas isoleerida Balti transport. Ja nüüd äkki Eesti suurim sõber?
Jakunin on tark, sümpaatne ja võimekas teadlane, kellele Vene valitsuses pole kedagi vastu panna. Arvan, et raudteede presidendi amet on vaid kattevari. Venemaa raudteekompleksi kogumaksumuseks hinnatakse 60 miljardit dollarit, rääkimata käibest ja kasumist, mida imedemaal on võimalik kantida, kuhu vaja.
Üks kindlamaid agentide rahastamise vorme on maineka kinnisvara soetamine mitmesuguste fondide kaudu. Nutikalt on välja mõeldud Andrei Pervozvannõi fond, mille juht on Jakunin ise. Pärnu linngi on sealt kasu saanud: kellad Katariina kiriku torni ja viie risti katmine kullaga. Kahjuks ei kasutata seda fondi ainult õilsatel eesmärkidel. Õnneks suutis Eesti kaitsepolitsei halvima ära hoida.
Muide, mõni aasta tagasi sai Pärnus üleöö miljonäriks üks lihtne endine miilitsauurija. Tema ema oli olnud Jakunini klassijuhataja …