Algaval aastal ühinemist ei tule

Veel mullu suhtusid omavalitsusjuhid, nende seas Vändra alevivanem Toomas Sonts (paremal) ja alevivalitsuse jurist Piret Müür, ühinemisse optimistlikult. Foto: Urmas Luik

Nüüdseks on selge, et mingit ühinemist algaval aastal Põhja-Pärnumaal samal ajal riigikogu valimistega ei tule, kuid peagi saab Järvakandist linn. Kas Vändrastki?

Raplamaalt Järvakandi ja Pärnumaalt Vändra alevi ja vahepeal Kaisma enda hõlma võtnud Vändra valla juhid kinnitavad jätkuvalt koostöövalmidust, kuid Pärnu maavanema jõulisest üleskutsest tuleval aastal ühinemine ära teha tuld ei võta. Selle asemel leiavad nad, et mõne kuuga nii tähtsat otsust teha oleks arutu kiirustamine.

Siiski ei välistata, et liitumine mingis osas toimub ühes järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega 2013. aastal.

Vändra alevivanem Toomas Sonts kinnitas, et alev on võtnud nõuks kõik asjaosalised läbi käia ja kokku leppida, mis edasi saab. Käidud on Järvakandis ja Vändra vallas, minna on vaja veel Tootsi.

Järvakandi võttis aja maha

Sonts märkis, et Järvakandi on ühinemise teemal küll aja maha võtnud, kuid ei välista ühtegi varianti. “Proovime teatud koostööd tegema hakata hariduse ja noorsootöö osas, praegu me ei räägi otseselt ühinemisest,” selgitas ta.

Järvakandi vallavanem Mart Järvik tõdes, et Järvakandi hoo võttis maha Kaisma ja Vändra valla liitumine läinud valimistel, kuna algul oli Kaismale teinud ühinemisläbirääkimiste ettepaneku Järvakandi.

“See oli ootamatu käik Kaisma poolt ja on tekitanud igasugu kõhklejaid. Igal juhul teeme koostööd ja see paistab enne järgmisi valimisi, kuidas need asjad siin Eestimaa peal lähevad. Kõik sõltub arengusuundadest,” kinnitas Järvik.

Üks koostööteemasid Järvakandi ja Vändra alevi vahel on mõlemas gümnaasiumi säilitamine. Et tagada gümnaasiumiastmes nõutavad kolme paralleelklassi, on Järvakandi huvi viia kaks kooli ühtse juhtimise alla, nii et Vändra gümnaasiumi üks klass asuks Järvakandis. Järviku teada ei eelda selline samm tingimata omavalitsuste ühinemist.

Kaks Vändrat teevad komisjoni

Kahe Vändra vahel hakkab koostööd valdkonniti vedama selleks nii alevis kui vallas loodav ühinemisläbirääkimiste komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. “Istume ühise laua taha ja ajame ühist asja,” kinnitas Vändra vallavanem Peeter Reimann.

Sonts nentis, et ühinemisel leidub plusside kõrval miinuseid, mis vajavad läbimõtlemist enne otsuse tegemist. “Seal on palju raskemaid küsimusi kui lihtsalt ühinemine. Vändra alevi, valla ega Tootsi õpetajad pole kordagi koos istunud. Keegi ei tea, mis saab ühinemise korral nende palkadest, kuidas seda riik on näinud või mis meie tasandusfondist saab, kui me kokku läheme,” nimetas ta.

Reimann tõi näite, et valla ja alevi ühinemine võib tähendada hajaasustusega piirkonnale mõeldud projektide toetusest ilmajäämist.

Tootsi tulevik sõltub Vapost

Ainus osaline, mida liitumise edasilükkumine võib tõsisemalt mõjutada, on Tootsi.

“Tootsile tähendab see seda, et ta peab mõne aasta kindlasti veel vastu pidama, kui on järgmine ühinemistähtaeg. Ma ei oska öelda, mida see täpselt tähendab. Sõltub sellest, kuidas ettevõtlus siin jätkub ja mida teeb (Tootsi turbatööstuse omanik, toim) Vapo OY,” arutles Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste.

Vallavanem nentis, et otsuseid ei ole veel tema andmeil tehtud, kuid käib kaalumine, kas investeerida siia briketi ja turbagraanulite tootmisesse või panna vabrik kinni.

“Nad ei kaalu siin investeeringut ühe või kahe aasta, vaid mitmekümne aasta peale. Investeering tähendab meile pikaaegset kindlust. Sulgemisotsus tähendaks meile tulubaasi vähenemist väga olulisel määral ja teenuste osutamine senisel kujul osutub võimatuks,” selgitas Kaljuste.

Vallavanem tõdes, et 2009. aastast on Tootsi vallal üles jäänud võlgnevus suurusjärgus kümnendik vallaeelarvest, kui vallaeelarve jääb kümne miljoni krooni kanti. Seda võlga on püütud tänavu tasapisi vähendada. “Võlasaba tekkis sellest, kui tulubaas kukkus kolm miljonit krooni, töökohti koondati, käibemaksu tõsteti, tasandusfondi vähendati. See on kõige selle tulemus,” sõnas Kaljuste.

Kaljuste arvamust mööda oleks mõistlik pikas perspektiivis kogu Pärnumaa teenustepõhiselt läbi mängida, mida kus säilitada ja juhul, kui ühineda ei taheta, leppida vähemalt kokku koostööalad. Väikeses Tootsis asub näiteks töötav ujula.

“Maapiirkondades on inimeste arv vähenenud, me ei saa samamoodi pikalt jätkata. Küsimus ei ole ju ühendvalla valitsuse tekitamises. Küsimus on selles, kuidas piirkond tervikuna ellu jääb,” rõhutas Kaljuste.

Järvakandi muutub linnaks

Vahetult pühade eel, 22. detsembril jõudis Järvakandi vallavolikokku eelnõu Järvakandi valla linnaks ümbernimetamise kohta 1. jaanuarist 2011.

Järviku sõnutsi läbis eelnõu alles esimese lugemise, kuna selles sooviti teha täiendusi ja kohe aasta alguseks määrust vastu võtta ei jõuta.

“Seaduse järgi me ei ole vald, sest meil pole valla tunnuseid. Valla tunnused on põllumajanduslik maakasutus, asumid ehk asundused. Linna tunnuseks on tiheasustusala ja Järvakandi alev on üleni tiheasustusala, meil puuduvad külad, tagamaa, meil on kõik üks. Omal ajal on alevi vallaks tegemine ebaõnnestunud, tulnuks uurida seadust natuke rohkem,” põhjendas Järvik linnaks muutumise vajadust.

Järvakandi alev nimetati vallaks 1. jaanuaril 1999, kuid see on olnud kogu Eesti taasiseseisvumisaja Eesti linnade liidu liige.

Järviku sõnutsi puudutab muudatus Vändraga ühinemist kaudselt niipalju, et kui ühinemine kunagi toimub, jääb Järvakandi tulevases suures omavalitsuses vallasiseseks linnaks.

“See ei muuda midagi, aga asjad peavad olema õigete nimedega. Vändra alevil tuleb sama tee läbi teha,” märkis Järvik.

Vändra alevivanem Toomas Sonts sõnas, et volikogus on alevi linnaks nimetamise teemat päevakorrapunktide väliselt arutatud ja sellele otseselt vastu ei oldud, kuid mingit otsust pole selles suhtes vastu võetud. “Ootame, kuidas Järvakandi rahvas sellele reageerib, siis vaatame, mis edasi,” lausus Sonts.


Kronoloogia

2008. aasta alguses esitas Järvakandi vald ühinemisettepaneku Kaisma vallale. Kaisma vallavolikogu otsustas vastata Järvakandi ühinemisettepanekule positiivselt ja edastada sama ettepanek omakorda Vändra alevile, Vändra, Tootsi ja Kehtna vallale, alustamaks selleks vajalikke uuringuid.

Uuringusse kaasati ka Kehtna vald, kuna Järvakandi vallal puudub ühine piir Pärnumaa valdadega ning ühinemiseks vajati kolme Kehtna valla küla, mille äraandmisest ei olnud Kehtna vald huvitatud.

2008. aasta detsembris alustas ERKAS Finants OÜ ühinemise teostatavusanalüüsi ja ühinemiseks vajalike dokumentide ettevalmistust, mis peavad valmima 2011. aasta 1. jaanuariks.

2009. aasta jaanuaris tegi Kaisma vald Vändra vallale ettepaneku liituda, millele Vändra vald vastas positiivselt.

2009. aasta sügisel tegi Järvakandi vald Vändra alevile ja Vändra, Kaisma ja Tootsi vallale ettepaneku ühineda.

2009. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimise käigus liitus Kaisma vald Vändra vallaga. Tootsis, Vändra alevis ja Vändra vallas, sealhulgas Kaismal tehti rahvaküsitlus.

Seejärel takerdus ühinemisprotsess, kuna regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ei pidanud ilma Kehtna valla nõusolekuta ja ühise piirita omavalitsuste ühinemist õigeks ja omavalitsused ootavad siiani Rapla maavanema Tiit Leieri seisukohta.

Andmed: PP, Vändra alevivalitsus