Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2010/12/30/491449t1h1fa7.jpg)
¢ 26. september 1987 – ajalehes Edasi avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ”Eesti NSV isemajandamise alused”, mis esimest korda nägi ette Eesti oma raha kasutuselevõtu.
¢ 7. detsember 1989 – valitsus kuulutas välja Eesti paberraha kujundamise avaliku konkursi.
¢ 24. jaanuar 1990 – Eesti krooni kavandite žürii tegi ettepaneku eskiiside väljatöötamiseks Vladimir Taigerile, Rihet-Urmas Ploomipuule ja Mari Käbinile.
¢ 27. märts 1991 – Eesti Vabariigi seadusega moodustati rahareformi komitee.
¢ 10. mai 1991 – sõlmiti leping 5–500krooniste rahatähtede trükkimiseks firmas Thomas De La Rue & Co Ltd.
¢ 23. september 1991 – Siim Kallas (pildil) nimetati Eesti Panga presidendiks.
¢ 9. detsember 1991 – allkirjastati rahareformi komitee esimene otsus nr 011 (rahareformi ettevalmistamisest ja läbiviimisest).
¢ 30. jaanuar 1992 – Tiit Vähi nimetati peaministriks ja rahareformi komitee esimeheks.
¢ 20. märts 1992 – moodustati rahareformi komitee büroo, mille juhatajaks nimetati Eesti Panga asepresident Enn Teimann.
¢ 8. aprill 1992 – kohale jõudsid esimesed firmas Thomas De La Rue & Co Ltd. trükitud kroonid.
¢ 8. mai 1992 – kroon otsustatakse siduda Saksa margaga.
¢ 17. juuni 1992 – rahareformi komitee võttis vastu dekreedi nr 030, millega rahareformi kuupäevaks määrati 20. juuni 1992.
¢ 19. juuni 1992 – kell 21 kuulutati välja rahareform.
¢ 20. juuni 1992 – hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon, mille ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 krooni = 1 mark.
¢ 31. detsember 1998 – Euroopa rahaliit võttis arveldusühikuna kasutusele euro. Eesti Panga presidendi määrusega kehtestati Eesti krooni fikseeritud kursiks euro suhtes 1 euro = 15,6466 krooni.
Allikas: Eesti Pank
30.11.2010 seisuga oli käibel
4,6 miljonit 1kroonist 6,16%
18,7 miljonit 2kroonist 25,18%
9,5 miljonit 5kroonist 12,76%
8,8 miljonit 10kroonist 11,81%
9,0 miljonit 25kroonist 12,4%
1 miljon 50kroonist 1,4%
9,5 miljonit 100kroonist 12,84%
13,1 miljonit 500kroonist 17,71%
Kokku 74,2 miljonit rahatähte.
39,6 miljonit 5sendist 9,45%
144,4 miljonit 10sendist 34,44%
119,5 miljonit 20sendist 28,49%
50,3 miljonit 50sendist 12%
63,4 miljonit 1kroonist 15,12%
2,1 miljonit 5kroonist 0,51%
Kokku 419,3 miljonit münti.
Siia lisandub 0,2 miljonit meenemünti.
Kokku käibis 493,7 miljonit rahatähte ja münti.
Käiberaha väärtus
Pangatähed 7976,5 miljonit krooni
Mündid 139,6 miljonit krooni
Meenemündid 8,4 miljonit krooni
Kokku 8124,5 miljonit krooni.
Allikas: Eesti Pank