Kultuuriaasta tõi kaasa nii tüli kui rõõmu

Jasper Zoova, Pärnu kunstipreemia laureaat 2010 Soovin, et uuel aastal oleks meie kultuuripildis rohkem üksteisemõistmist! Loomingulised inimesed võiksid rohkem üksteist aktsepteerida ja näha loomingu taga kaasinimest. Samuti soovin julgete ja mitmekülgsete ideede teostumist! Foto: PP

Lõppeva aasta märksõnadeks Pärnu kultuurivallas võib pidada kokkuhoidu ja koostööd. Kokkuhoid sundis tegema valulisi otsuseid, säästmisest tingitud koostööst aga sündisid uued ja põnevad ettevõtmised.

Aasta alguses kaalus linnagalerii säästueelarve tõttu Esplanaadi 10 asuva kunstihalli sulgemist, linnavalitsuse kabinettides arutati muusikakooli, kunstikooli ja Kunstide maja ühendamise teemat. Kokkuhoiu nimel oli kultuuriministeerium valmis koondama maakondlikud muuseumid. Õnneks need mustad stsenaariumid käiku ei läinud.

Koostöö tekitas uusi lahendusi

Kultuurivallas on positiivne märk koostöö, sest üksiktegijad on aru saanud, et nii jääb ellu ja jõuab rohkem. Rahapuudusel ükski ettevõtmine ära ei jäänud, kui osati paindlikult kampa lüüa.

Kunstisaalid olid jaanuaris puupüsti rahvast täis, sest kuu algas tavapäraselt ühendfestivaliga, mis liidab Pärnu nüüdismuusikapäevad graafikafestivaliga “In graafika”. Aprillis kogunesid linna ilma pealt tegevuskunstnikud festivalile “Diverse Universe”.

Aktinäitus “Mees ja naine” keskendus klaasikunstile ja tõotab põnevust algavalgi aastal. Linnagalerii tõi sel aastal meie näitusepindadele 38 väljapanekut ja tutvustas Pärnu kunstnikke Jelgavas ja Šiauliais.

Eesti teatri aastaauhinna - parima meesnäitleja tiitli pälvis Endla näitleja Ago Anderson, samuti tunnustati Erki Pehki festivali “Promfest” järjepideva kunstilise juhtimise eest, mis algavalgi aastal jätkab Pärnus ooperitraditsiooni.

Jagus laulukonkursse mudilastele, õpilastele, noortele, seenioridele. Rahvapidusidki jätkus kõikjale maakonda: Pärnu rahvusvaheline koorifestival, Pärnumaa tantsupidu ja Pärnumaa laste laulupidu. Suvehaku tipuks kujunes 25. juunil suur lauluöö “Ajavoogude sees”, mis loodetavasti ei jää viimaseks. Fänne rõõmustasid rahvusvaheline suupillifestival, Pärnu 24. filmifestival ja “Raepromenaadi” sarja kontserdid. Ingerisoomlased pidasid oma 20. laulu- ja tantsupidu.

Hansapäevad liitsid kõige erinevamad tegijad, nädalaks unustati kõik kodusõjad ja ärapanemised. Linnaruumis tekkis uusi kohanimesid, näiteks Veenuse bastioni sepikoda - kõlab ju kaunilt.

Uutest ettevõtmistest kogusid toetajaid Pärnu pärimusmuusika ja bluusipäevad. Käsikellafestival “Bell Force 2010” on esimene omalaadne Eestis ja Euroopaski. Palju head tagasisidet pälvis “Augustiunetuse” tänavafestival. Oma kontserdisarja “Abonement 007” alustas Pärnu ooper.

Meeldivatest arengusuundadest võib veel mainida uue oreli valmimist Eliisabeti kirikus ja Pärnu muuseumi uue hoone ehitamise algust. Uksed avas J. Barbaruse nimeline kontrakultuurikeskus, mis intrigeerib huvi tundma peavoolust erineva kultuuri vastu. Filme omapärastest inimestest ja nähtustest hakkas näitama kino Kiiks Anni akadeemia ruumides. Kinosõprade rõõmuks jõudis esimest korda Pärnusse valik “Pimedate ööde” filmifestivalil ehk PÖFFil linastunud filme.

Keeruline sügis

Sügis tõi kaasa probleeme ja vaidlusi. Endises parteimajas tegutsevad uue kunsti muuseum ja linnagalerii jäid kannatajaks linna ja majaomaniku vahelistes kohtuvaidlustes, tagajärjeks näituste avamine jääkülmades ruumides ja lõhkenud radiaatorid.

Linnavolikogu reorganiseeris Pärnu linnaorkestri katusorganisatsiooni Pärnu filharmoonia. See tekitas kirglikke mõttevahetusi Pärnu muusikaelu eesmärkide ja taseme üle. Õli lisas tulle Pärnu filharmoonia tituleerimine aasta tropiks J. Barbaruse kontrakultuurikeskuse ja Pärnu loomeliidu poolt. Jagati ka auväärsemaid tiitleid: Pärnu muusika aastapreemia pälvis koorijuht ja lauluõpetaja Toomas Voll, kunsti aastapreemia kunstnik Jasper Zoova ning kultuuripreemia festival “Augustiunetus”.

Linnagalerii kolis kontserdimajast Pärnu raekotta, uus hooaeg avati 4. novembril Pärnu kunsti aastanäitusega.