Pärnumaa omavalitsused heidavad pilgu lahkuvale krooniaastale

Foto: PP

Pärnumaal läheb Eesti krooni viimane aasta möödanikku tagasihoidlike, kuid märkimisväärsete tegudega piirkonna heaks, aga ka esimeste ja ainulaadsete ettevõtmistega, nagu Kihnu mere pidu ja Tahkuranna hapukurgifestival, mis tutvustasid rannarahva tavasid.

Sindi linn

Linnapea Anu Vassvik mainis, et linnas said “üles äratatud” unustuse hõlma vajunud kultuuriüritused, näiteks lumelinn, vastlapidu, jüriööjooks, jaanituli. Taas on Sindis suusarada ja liuväli.

Suurimaks teoks kultuuri ja spordi valdkonnas olid väikelinna elavdanud spordipäevad. Ühtelaulmine viis Sindi suurele kaardile ja uuendatud Konsumiga kaasnes piirkonna parkimisala laiendamine ning Sindi turuplatsi asfaltkatte alla viimine. Oluline on ka Sindi ühisveevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku nüüdisajastamise leping, mille järgi ehitus algab uuel aastal.


Are vald

Vallavanem Jaanus Männik alustas tagasivaadet Are vallakeskuse (Pärivere sovhoosi kontori-klubi) 30. aastapäevast, mida tähistati detsembris. Arhitekt Ell Väärtnõu projekteeritud ja Pärnu KEKi ehitatud hoone on 20. sajandi väärtarhitektuuri uurijate arvates säilitamist ja renoveerimist, kasutamist ja eksponeerimist vääriv arhitektuuripärand. Vald on seda jõudumööda uuendanud ja hubasemaks muutnud.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusega renoveeriti Suigu keskasula veevarustus, külarahval on nüüd igati kvaliteetne, normaalse fluorisisaldusega joogivesi.


Audru vald

Vallavanem Margus Joonas nimetas tippettevõtmisena Audru ajaloolise, 1910. aastal ehitatud raudbetoonsilla (pildil) remontimist, mida tehti Lääne regionaalse maanteeameti tellimusel ja riigi rahaga. Sellest uue näo saanud rajatisest tunnevad audrulaste kõrval rõõmu kõik, kes nüüd kahesuunaliseks laiendatud silda kasutavad.

Jõõpre külla paigaldati KIKi toetusega veetorustik ja ehitati pumpla, asula elanike tarbevesi on fluoriidivaba. Lindi külas ehitati MTÜ Lindi Külaseltsi algatusel ja vallavalitsuse toetusega külaplatsile kõlakoda ja kõrvale parkla.


Halinga vald

Vallavanem Ülle Vapper reastas tähtettevõtmised nii: 1. Halinga valda läbival Via Baltical said korraliku valgustuse kõige inimkannatusterohkemad kohad Pärnu-Jaagupi ristis. 2. Jahimeeste ja kohaliku kogukonna rõõmuks renoveeriti Söödi jahimaja (pildil) Maima külas. 3. Masu ajal ei pidanud vallavalitsus hallatavatel asutustel eelarvet kärpima ega negatiivset lisaeelarvet koostama.


Häädemeeste vald

Abivallavanem Toomas Abel nimetas piirkonna suurettevõtmisena Kabli supelranna rajatisi ja promenaadi, mille ehituslik maksumus ulatus üle 4 miljoni krooni. Puhkajate käsutuses on teenindushoone ja laste mänguväljakud, rannas on vetelpäästetorn.

Treimani külas peeti kohaliku rahvamaja ja kultuuriseltsi algatusel esimest laulupidu. Jaagupi külas rahvasuus kosmonautide suvilaks jäänud endise piirivalvekordoni maa-ala on Liivi lahe kaunil kaldapealsel saanud romantilise rannatee osaks kui Kosmonautika puhkeküla.


Koonga vald

Vallavanem Andres Hirvela sõnutsi oli üks olulisemaid investeeringuid Mustu, Linnumänniku ja Koonga vana prügila sulgemine. Varem oli renoveeritud kogu valla vee- ja kanalisatsioonimajandus, nii et Koonga vallas said lõppeval aastal tehtud kõige hädavajalikumad investeeringud keskkonnahoidu.


Kihnu vald

Vallavanem Ingvar Saare arvates on märkimisväärseim ettevõtmine esimene Kihnu mere pidu (pildil), millega olid seotud nii vanad kui noored, Kihnu elanikud ja sõbrad mandrilt ja millele isegi ilmataat oma soosingu andis.

Jätkusid Kihnu-Ruhnu mängud, mille korraldamise järg oli kihnlaste käes. Spordisõprade rõõmuks valmis jõusaal, kus saab muskleid kasvatada.


Paikuse vald

Vallavanem Kuno Erkmann reastas valla objektid, alustades Paide maantee rekonstrueerimise teisest järgust ringteega, kus riigi kolmemiljonilisele investeeringule lisas vald valgustuse ja bussiootekodade tarbeks 700 000 krooni, misjärel liiklus muutus senisest ohutumaks ja sujuvamaks.

Mustkatte sai Tammuru-Vaskrääma-Surju tee ning ühistöös naabritega rekonstrueeriti Reiu-Raeküla vana raudteesild (pildil), tagamaks paremad sportimistingimused ja juurdepääs kavandatavale Reiu-Raeküla tervisespordikeskusele.


Saarde vald

Abivallavanem Andres Kukk märkis vallavalitsuse suurima õnnestumisena Kilingi-Nõmme kesklinna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu ehituse (pildil) lõpetamist.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) külaelu uuendamise ja investeeringute toetusega alustas MTÜ Tihemetsa Motoklubi Eesti motokrossi meistrivõistluste eel Lauri krossiraja ümberehitamist. Aga ilma tegid sellisedki vallaelanikud, nagu sangpommitõstja Aivi Vahter, kes oli edukas Tamperes maailmameistrivõistlustel, ja kulturist Taavi Koovit, kes naasis Serbiast Euroopa meistrivõistlustelt esikohaga.


Lavassaare vald

Vallavanem Ene Täht ütles, et alevi elu elavdas mai lõpus Pärnumaa rahvatantsupeo toimumine seal. Renoveeritud said Lavassaare rahvamaja ja noortekeskus, sellele ettevõtmisele pani õla alla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja vallakeskuses rekonstrueeriti KIKi toetusega väliskanalisatsioonitorustik.


Sauga vald

Vallavanem Vello Tiidermann nimetas esimesena Tammiste külla 96kohalise lasteaia (pildil) valmimist. Kohalike avalike teenuste arendamise programmist EASi rahastatud ja AS Mateki moodulitest kerkinud rajatis võitis konkursi “Aasta tehasemaja”. Sauga alevikus algas noortekeskuse juurdeehitus ja Tammistes ühisvee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine.
 

Surju vald

Vallavanem Evi Kukk nimetas olulisimaks valla keskuse tänavavalgustuse laiendamist Surju külast Uulu-Valga maanteeni ja kogu keskuse tänavavalgustuse renoveerimist. Piirkonna elavdamiseks uuendas MTÜ Lähkma-Saunametsa Külaselts endise Kilingi metskonna kontorihoone, kaasates selleks Leader-programmi raha. MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts kirjutas projekti, taotles PRIA maaelu elavdamise meetmest raha ja rajas vallakeskusesse noortele skate-pargi.


Tahkuranna vald

Vallavanem Karel Tölp arvas suurimaks ürituseks rannarahva kurgi- ja kalavalmistamise tavasid tutvustava maailma esimese hapukurgifestivali, mis toimus augustis Tahku Tare juures. Uulu kultuuri- ja spordikeskuse täismõõtmetega saal sai uue põranda ning vallavolikogu kehtestas tulevikku vaatavalt Lottemaa detailplaneeringu, mis tähendab Reiu ranna senisest ligitõmbavamaks muutumist.
 

Tootsi vald

Vallavanem Kalev Kaljuste möönis, et lõppev krooniaasta oli Tootsi rabasaarel ellujäämise aasta, sest omavalitsuse tulubaas on vähenenud. Pingutati äramajandamise nimel, säästuaeg ei andnud võimalust suurt midagi ehitada ja võlakoormus ei suurenenud. Muusikakooli sulgemise järel korraldas vald selle tegevuse huviringiti, neid on 16, töötavad põhikool ja lasteaed, mille juures kodanikualgatuse korras ja valla toetusega täiustati mänguväljakut.

Mainimisväärne on tõsiasi, et Tootsis töötab maakonna ainus ujula (pildil).


Tori vald

Vallavanem Mart Vaiksaar märkis, et nende tipptegija on Jõesuu külas OÜ Säästke, ettevõte on esikohal ehitusmaterjalide tootjate üleriigilises pingereas.

Olulise panuse piirkonna kultuuripärandi säilitamisse lisasid Anne Rätsep ja Anneli Laur raamatuga “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Tänavune Tori valla kõrgeima tunnustuse – vapimärgi kavaler on teenekas põllumees, OÜ Piistaoja Katsetalu juhataja Madis Padari.


Tõstamaa vald

Vallavanem Toomas Rõhu nimetas tippettevõtmistena Tõstamaa käsitöökeskuse tegevust ja ruumide sisustamist ning noortekeskuse valmimist. Hästi korraldatud ja omanäoliste üritustena aga Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatud riigikaitsepäeva (23. juuni) tähistamist Tõstamaa alevikus ja kolonel Karl-Johann Lauritsa mälestusmärgi avamist Tõhela külas.


Varbla vald

Vallavanem Sivar Tõnisson alustas sellest, et vaba raha kulus teedesse, nii lumekoristusse kui aukudest jagusaamisele, seetõttu jäid muud ettevõtmised napiks. Aga valmis laste mänguväljak Varbla külas ning jätkus valla- ja koolimaja vahelise soojatorustiku vahetamine.


Vändra alev

Alevivanem Toomas Sonts nimetas aasta teoks raamatukogu (pildil) valmimist ja vaimuvara kolimist kahest eraldi majast nüüdisaegsesse hoonesse. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetusega algas Vändra alevi ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine. Kohaliku omaalgatuse investeeringute toetuse kavast saadud rahaga algas võimla ja gümnaasiumi staadioni uuendamine, võimlas jõuavad tööd ühele poole jaanuaris.
 

Vändra vald

Vallavanem Peeter Reimann järjestas valla suurimad kordaminekud nii: 1. Kaisma külakeskuse ja lasteaia-algkooli renoveerimise alustamine ja töö lõpetamine 2011. aasta veebruaris. 2. Kaisma, Kergu ja Vaki küla pumpla renoveerimine ja joogivee kvaliteedi parendamine. 3. Kadjaste küla vabaajakeskuse teise korruse väljaehitamine MTÜ Kadjaste vedamisel.


PÄRNUMAA TEGIJAD 2010

* Pärnumaa maaelu edendaja: Säästke OÜ (Tori vald).

* Pärnumaa tõusev täht: MS Balti Trafo OÜ (Vändra alev).

* Auhind Pärnumaa Karu, Pärnumaa parim ettevõte: Wendre AS (Pärnu, Vändra).

* Aasta küla: Murru ja Suigu küla piirkond (Are vald).

* Aasta sädeinimene: Kadri-Aija Viik (Surju vald).

* Tegus maanoor: Marko Kaljula (Koonga vald).

* Parim kodanikuühendus: Suigu-Ilvese külaselts (Surju vald).

* Parim vabatahtlik: Juta Rea (Saarde vald).

* Parim kodanikualgatust toetav äriühing: Paikre OÜ (Paikuse vald).

* Parim kodanikualgatust toetav omavalitsus: Paikuse vallavalitsus.

* Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegu: Reiu raudteesilla rekonstrueerimine.