Vladimir Taiger: pangatähtede kujundamine on kunstnikule eriline kogemus

Eesti krooni kujunduskonkursi võitnud kavandid joonistas Vladimir Taiger käsitsi, vaid turvaelemendid tekitati rahale eriliste värvide, lasertehnoloogia ja muude meetoditega. Foto: Urmas Luik

Eesti paberkroonide kujundamise au on olnud kolmel kunstnikul. Sõjaeelsed tegi Günther Reindorff, täna viimast päeva käibel ühe- ja kahekroonised Urmas Ploomipuu ning viie- kuni 500kroonised noorpõlvepärnakas Vladimir Taiger.

Taiger, kes viiekroonisele pani Pärnuga seotud Kerese, sajasele Koidula (seepärast, et Koidula oli ilus naine ja tema, Volli Taiger, käis Pärnus Koidula koolis) ning viiesajasele Jakobsoni, lahkub kroonist kurvastusega, aga mõistab, et kui kroon siiski peab kaduma, tulgu või euro, peaasi, et mitte rubla.

Kuidas sattusite Eesti rahatähti kujundama? Mida sellest tööst enne teadsite? Olite valge leht või teadsite täpselt, mida ja kuidas teha?

Isemajandava Eesti ehk IME tuultes taheti meil kehtestada oma maksevahendit ostutähte. Selle nimetus oleks olnud näiteks Eesti ostutäht 10 rubla. Kujunduse saamiseks kutsuti osalema viis kunstnikku, nende hulgas mina. Mu kavandid osutusid edukaks, aga enne põhitöö algust võeti tänu Eesti Panga tolleaegsele presidendile Rein Otsasonile ja teistele julgetele meestele, kes ei kartnud venelasi ärritada, kurss kroonile.

1989. aasta lõpus kuulutati välja avalik konkurss Eesti krooni kujunduse saamiseks. Osavõtjate seas oli nii professionaale kui amatööre, kokku laekus vist 35 kavandikomplekti. Enamik oli arvestatavad tööd, näha saab neid Eesti Panga muuseumis. Kolmeks esimeseks tunnistati: 1. V. Taiger, 2. A. Tuuga, 3. U. Ploomipuu.

Pangatähtede kujundusspetsiifikast ei teadnud ma siis midagi, lähtusin vaid üldistest kujundusgraafilistest printsiipidest.

Oli uhke tunne, et just teid kroone kujundama valiti? Tasuv ka? Seda toona ilmselt veel rublades.

Tunnustus on alati meeldiv. Tasuv, täpsemalt õpetlik oli see unikaalne kogemus pigem hingele. Aga … konkursivõitu hinnati 1500 rublaga ja eks see olnud abiks ikka.

Kas töö jooksis ja oli vaimustav või tekitas halle karvu? Tuli ju vist kõik käsitsi joonistada, fotomontaaž polnud lubatud.

Töö oli muidugi huvitav, aga eelkõige vastutusrikas. Konkursile tuli tõesti esitada käsitsi joonistatud kavandid.

Oli kroonide kujundamine teie kui kunstniku tipphetk? Või on tipp hoopis markide tegemine? Muu looming? Õpetamine?

Pangatähtede kujundamine on kunstnikule eriline kogemus, mis naljalt ei kordu. Ometi on see töö nagu igasugune muu erialane tegevus. Tipphetki on mu elus olnud kaks: esimene siis, kui sündis mu tütar, ja teine siis, kui sündis poeg.

Kas võite nüüd juba öelda, kas ja mida mikroskoobi all trikiks või turvaelemendiks sisse joonistasite? Nagu Mona Lisa hiljuti leitud silmaterakoodid.

Turvaelemente on pangatähel palju. Käsitsi neid ei joonistata, kasutatakse erilisi värve, lasertehnoloogiat ja muud.

Pärnumaaga on seotud kroonidel olevad Keres, Koidula ja Jakobson. On seal veel mõni teie lapsepõlvelinna motiiv?

Peale küsimuses figureerivate tegelaste pole rahatähtedel Pärnumaaga mingit seost.

Miks oli kujundajaid kaks: ühesed ja kahesed tegi Urmas Ploomipuu ja ülejäänud teie?

Miks ka mitte? Miks ei võikski kujundajaid mitu olla?

Kas on uhke tunne olla kõige kauem kestnud Eesti raha autor?

18 aastat praegust Eesti krooni on fakt. Oleks võinud minna nii või teisiti.

Kuidas kupüüride esi- ja tagaküljed just niisugused said, just nende nägude ja motiividega? Sunniti, survestati teid kusagilt, et Koidula oli ikka tublim kui Tammsaare ja Jakobson veel kõvem mees?

Iga kunstnik esitas kolm kavandit, isikute valik pangatähtedele oli vaba. Ainuke nõue oli, et kroonidele saaksid Eesti kultuuriloo tähtsad inimesed. Mina esitasin 100-, 25- ja 10kroonise kavandid. Enne tõsise töö juurde asumist oli Eesti Pangas paljude tarkade ja lugupeetud inimeste osavõtul arutelu ja seal tehti sõbralikus üksteisemõistmise õhkkonnas valikud.

Kuidas see mitme riigi vahet pendeldanud kroonide trükkimise lugu oli? Olite kui kujunduse autor selle sekelduse sees, vastutajate seas?

Eesti kroonide trükkimisest, teostajate valikust ja muust sellega seonduvast on nii palju räägitud, et seda pole mõtet korrata. Ütleksin vaid, et oli toredaid ja vähem toredaid partnereid. Tulemus rõõmustas eestlasi 18 aastat ja see on fakt.

Kui peaksite praegu kroone kujundama, kas teeksite midagi kapitaalselt teisiti? Kas 25-, 100- ja 500kroonise kupüüri kujunduse muudatusedki on teie tehtud?

Aeg teeb kõigega oma töö: muutuvad tehnilised võimalused ja nõudmised, iluravi on mõnikord vaja. Seega, üht-teist ikka teeks teistmoodi. Jah, 25-, 100- ja 500kroonise muudatused on minu tehtud.

Milline kupüür või lahendus teile endale kõige rohkem meeldib?

Eri kupüüridel meeldivad mulle ise asjad.

Aga varasemast ajast? Mida arvate näiteks Reindorffi 10kroonisest? Olete nõus, et paberraha on mündi kõrval kunstiteos?

Reindorff, kellega ammu olen isiklikultki kokku puutunud, oli hea kunstnik. Tema kujundatud kroonid olid omal ajal kõva sõna. Mis puudutab paberraha ja mündi võrdlust, siis … nii mõnigi esmapilgul tühine asi võib osutuda kunstiteoseks.

Legendaarne pärnakas Matti Vaga ütles kunagi, et tema käsi ei paindu kroone kokku murdma. Kas tunnete end krooni käkerdamist nähes solvatud autori või solvatud eestlasena?

Eestlane hoidis oma kroone, muulane nuttis rubla taga. Matti Vaga oli õige mees.

Kuidas eurokupüürid teile meeldivad?

Eurode graafiline kujundus on perfektne.

Kas teil on kõik Eesti paberrahad mälestuseks olemas, sõjaeelse Eesti aja omadki?

On olemas, osa eelmise aja omi ka.

Kui peaks kunagi vaja olema, kas osaleksite kroonide kujundamise konkursil uuesti? Või arvate, et praegused võiks uuesti trükkida? Või olete kindel, et ei suuda ennast, oma head tööd ületada?

Kui see aeg kätte jõuab, eks siis vaata. Võib-olla pilvepiirilt.

Kas osalesite Eesti metallraha kujunduskonkursil ja meie euromüntide konkursil?

Ei osalenud.

Kas te pidevaid euroala kriisi uudiseid kuuldes ei karda, et me eurosid kaua ei kasuta?

Olen alati olnud seda meelt, et kui Eesti kroon peab kaduma, tulgu või euro. Peaasi, et rubla ei tuleks.

Mida ütlete Eesti euromüntide kohta? Kuidas teile meeldib võitnud lahendus? Kas eurooplasele ütleb midagi Eesti kaart?

Eurooplasele ei ütle Eesti kaart suurt midagi. Kui, siis mõnele geograafiahuvilisele.

Muide, sõjaeelse ühekroonise mündi Reindorffi pakutud kavandil oli Eesti kaart.

Esimesed 150 krooni saite 18 ja pool aastat tagasi kätte Lasnamäel ühes rahavahetuspunktis nagu muu lihtrahvaski. Kas mäletate, mida esimesena ostsite?

Ei mäleta. Arvatavasti oli see midagi söödavat.

Kas olete mõelnud, kuidas lahkute Eesti kroonidest? Teete mingi sümboolse hüvastijätuostu?

Eesti kroonist lahkun kurvastusega, et kaob üks riigi iseseisvuse sümboleist.

Aga pole ju enam ka erilist iseseisvust …