Saneerimisnõustaja: Baltimaade suurim piimafarm on sisuliselt pankrotis

Halinga OÜ lehmad tahaksid kõhu täis süüa, kuid Veikko Toomere sõnutsi pole põllumajandusettevõttel rahaliselt võimekust sööta ette valmistada.

FOTO: Mailiis Ollino

Halinga osaühingu võlamure lahendamiseks koostas ettevõte möödunud aastal saneerimisplaani. Selle täideviimise nõustajaks määrati Veikko Toomere, kelles juhatus nüüd pettunud on, sest Toomere hinnangul peaks piimandusosaühing ikkagi pankroti välja kuulutama.

Saneerimine tähendab ettevõtte tervendamist. Halinga OÜ peab plaaniga tõestama, et suudab kindla ajaga leida raha võlgade tasumiseks, suutes samal ajal pankrotti vältida. Kuigi see nõuab võlausaldajatelt kannatlikkust, võib see tagada parema tulemuse: usaldajad saavad tagasi suurema summa kui võlglase pankroti puhul.

Nii maa- kui ringkonnakohus on kava vastu võtnud, kuid võlausaldajad on selle mõlemal korral vaidlustanud. Nüüd ootab plaan riigikohtu menetlust.

Toomere ei näe Baltimaade suurimas piimafarmis enam potentsiaali ja farmi esindajad peavad tema seisukoha muutumist kahtlaseks.

“Seni oli ta saneerimisplaaniga igati päri, kuni sai teada, et meil on hagi Agu Laanemetsaga,” ütles Halinga OÜ omanik Raul Peetson, kahtlustades, et Laanemets on Toomerega mestis.

Pärnu Postimees uuris Toomerelt, miks ta Halinga OÜ tulevikku ei usu.

Sõnasite Äripäevale, et sisuliselt on Halinga OÜ pankrotis juba praegu. Miks te nii väidate?

Ligikaudu 90 protsenti Halinga OÜ positiivsest rahavoost tekib piima müügist. Selleks aastaks prognoosib juhatus rahaliste vahendite puudujääki ligikaudu 270 000 eurot. Juhtkonna väitel saab eeldatava puudujäägi kokkuhoiumeetmetega likvideerida. Esimese kahe kuu tulemuseks prognoosis juhtkond kasumit ligikaudu 240 000 eurot. Seadsin juba toona selle kahtluse alla, kuid juhatus jäi oma arvamuse juurde.

Siis selgusid esimese kahe kuu majandustulemused, mis näitasid, et selleks ajaks oli Halinga kahjum ligemale 260 000 eurot. Viimaste kuude jooksul on nad suutnud jooksvaid kohustusi täita detsembris–veebruaris ettevõttele laekunud põllumajandustoetuste arvelt, kuid see raha on juba ära kulunud.

Aprillis peaks Halinga hakkama ette valmistama sööta. Hädavajalike kulutuste maht Halinga puhul ulatub umbkaudu 300 000 euroni. Halingal ei ole seda raha. See tähendab, et nad ei suuda loomadele sööta ette valmistada ja mulle ei ole esitatud ka plaani või tegevuskava, kust raha saadakse või kuidas vajalikus mahus sööt ette valmistatakse.

Halinga kui piimatootmisettevõtte puhul ei saa rääkida pankrotiseisu tekkimisest siis, kui raha on juba päris otsas ja loomad söötmata.

Miks on teie arvates saneerimiskava täitmine võimatu?

Esiteks pean ütlema, et mul oleks äärmiselt hea meel, kui me saaksime Halinga saneerimismenetluse edukalt ellu viia. Paraku näitavad reaalsed majandustulemused, et ettevõte seda ei suuda. Edukalt saaks saneerida juhul, kui ettevõte suudaks piima müügist laekuva rahaga tasuda kõik jooksvad kulud.

Siin pean kõigepealt selgitama, et võlausaldajatele hakataks maksma alles pärast saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumist.

Intressimaksed suurendavad Halinga OÜ rahalist koormust ligikaudu 15 000 eurot ja põhivõlamaksed üle 70 000 euro kuus. See on kulu, mida neil seni ei ole, ometi on ettevõte mitmesaja tuhande euroga kahjumis. Seda perioodil, kui ei ole vaja teha põllumajandusettevõttele tavapäraseid suuri kulutusi seoses kevadtöödega.

Saneerimiskava, mis ootab menetlemist riigikohtus, on koostatud eeldusega, et nii piima hind kui Halinga OÜ toodangu maht tõusevad. Kuivõrd optimistlikud need ennustused olid?

Saneerimiskava koostati möödunud aasta kevadel. Sellal oli piima hind umbes 240–250 eurot tonni kohta. Võrdluseks: enne hinnalangust 2014. aasta keskel maksis tonn piima ligemale 400 eurot.

Saneerimiskavas prognoosisime mõõdukat hinnatõusu: 270 euroni tonnist ja 2016. aastal 280 euroni tonni kohta. Tegelikult on piima hind veelgi langenud, praegu on see 210–230 eurot tonn.

Piimatoodangu puhul prognoosis Halinga juhtkond samuti mõõdukat tõusu. Viimasel kahel kuul on toodangu maht küll tõusnud, kuid saneerimiskavas määratud keskmisele jääb siiski alla. Ent isegi kui ettevõte ületaks prognoositud mahtu, jääks sellest väheks, sest edukat saneerimist peaks toetama piima hindki. Hinnas on aga vahe väga suur.

Kuidas peaks Halinga OÜ teie hinnangul edasi käituma?

Esmatähtsaks tuleb pidada põllumajandustootmise jätkamist ja sellega töökohtade säilitamist Halinga vallas. Illusioonide loomine iseendale ja avalikkusele ei ole vastutustundlik käitumine.

Praegune tegutsemine võib viia põllumajandustootmise lõppemise, töökohtade kadumise ja sotsiaalse katastroofini Halinga vallas. Näiteid ole vaja kaugelt otsida: tuletame meelde AS Rey Seakasvatuse maksejõuetuse probleeme. Minu hinnangul peab juhtkond lähtuma reaalsest olukorrast ja esitama pankrotiavalduse.

Võlamure varjutavad Halinga OÜ omaniku Raul Peetsoni ja eelmise juhataja Agu Laanemetsa kohtutülid. Kuidas kommenteerite meedias nende mõlema süüdistusi teineteine käitumise suhtes?

Praegu jääb eksitav mulje, nagu toimuks sisesõda, kus ühel pool on Halinga OÜ juhtkond ja teisel pool saneerimisnõustaja ja kunagine juhataja Agu Laanemets.

Laanemetsa suhted Halingaga, saneerimismenetlus ja ettevõtte majandustulemused on täiesti eraldi asjad.

Jah, ma tean, et Laanemetsa äriühing nõuab Halingalt saamata jäänud tasu, kuid see ei ole kuidagi seotud saneerimismenetlusega.

Tagasi üles