Poja sünd viis täismehe tagasi neljandasse klassi

Tuleval kevadel jõuab Tarmo Tuuling pärast kaheksa aastat kestnud kooliteed gümnaasiumi lõputunnistuseni. Foto: Urmas Luik

Kõlab uskumatult, aga meie seas on inimesi, kellel on keerulise elutee tõttu kool juba väga noores eas pooleli jäänud.

Tarmo Tuuling astus Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi neljandasse klassi, kui oli 29aastane. Tuleval kevadel lõpetab ta gümnaasiumi. Ühtlasi on ta löömas kõige pikemat aega järjest õppimise rekordit oma koolis. Järgmise aasta kevadel täitub tal kaheksa kooliaastat.

Ilmselt on Tuuling üks neist, kes vajanuks lapseeas koolitööde tegemisel rohkem tuge ja nõustamist. Ees ootav gümnaasiumi lõpetamine tõestab, et ta soovib õppida ja on selleks võimeline, kuid olud polnud sobivad, kui ta veel jõnglane oli.

Häädemeeste koolis Tarmo neljandast klassist kaugemale ei jõudnudki. Ema läks pere juurest ära, isa pidi üksi kahte väikest last kasvatama ja polnud kedagi, kes oleks viitsinud Tarmot koolis järele aidata. “Ma ei ole kõige kiirem õppija,” tunnistas ta.

Juba kolmandat klassi tuli kolm aastat korrata. Motivatsiooni koolis käia ei olnud ja kõik kooliaastad on Tuulingu mälestustes ühesugused. “Kooli läks ainult kott, mina jäin mujale,” meenutas Tuuling huvi kustumist õppimise vastu.

Pärast Häädemeeste koolist lahkumist tulid traktoristiõpe Vigala põllutöökoolis ja remondilukksepa kutse nüüdseks tegevuse lõpetanud Pärnu ametikoolist.

1999. aastast töötab Tuuling metsatöödel langetajana, vahepeal põikas küll aastaks veoautojuhiks ja ehitajaks.

Halb kogemus paneb õppimisele piiri

Mõte haridusteed jätkata tekkis Tarmol mitu aastat enne, kui see teoks sai. Korra käis ta sõbraga täiskasvanute gümnaasiumis maad kuulamas, aga toona võeti õpilasi vastu alates 7. klassist.

Pärast poja sündi muutus vajadus korraliku hariduse järele möödapääsmatuks. Õigupoolest uuris Tarmo elukaaslane välja, et Pärnu täiskasvanute gümnaasiumisse võetakse juba neljandasse klassi. Koolil tuli selleks ekstra koolitusluba hankida.

“Kuidas ma saan oma lastelt nõuda koolis käimist, kui ma ise seda teinud ei ole? Mul pole selleks moraalselt õigust. Õigust ei anna seegi, et ma nende isa olen,” põhjendas Tarmo.

Tarmo sõnul tögati teda alguses, kui täismees astus neljandasse klassi. Tal endalgi oli veider tunne, aga see läks kiiresti üle. Pärast 9. klassi lõpetamist naljad kustusid ja nüüd ei nööka enam keegi.

Neljanda ja viienda klassi läbis Tarmo ühe aastaga. Alates kuuendast õpib klass korraga. Koolis tuleb käia kolmel päeval nädalas, varem käis neli korda.

Koolipäeval ärkab Tarmo kell 7 ja läheb tööle kella 8ks. Tööpäev kestab poole kaheni. Metsalangetajana tuleb tal tööd teha eri paikades ja koju sõitmine võib aega võtta kuni tunni. Kella kolme paiku hakkab ta Häädemeestelt Pärnu poole kooli sõitma. Koolist koju jõuab ta õhtul poole kümneks-kümneks. Ja nii juba seitsmendat aastat järjest.

13 aasta järel uuesti kooli astudes oli Tarmol kindel plaan kõik klassid järjest läbida, sest katkestamine või aasta-paar vahele jätmine oleks maha visatud aeg ja raha. “Vaatasin, et elus pole midagi muutunud. Kindlasti järgmised 13 aastat ka ei muutu, kui ma midagi ei tee,” rääkis Tarmo.

Kõige raskemad on Tarmole keeled, enim meeldib matemaatika. “Matemaatika on väga vajalik. Matemaatiline loogika just,” ütles ta.

Koolis käia ei ole raske, kuid pole lihtne leida aega ja kohta koduste ülesannete tegemiseks. Elukaaslanegi on mõnikord koolitöödes abiks olnud.

Tarmo tunneb puudust kaaslasest, kellega koos õppida. Ta on tuttavaid kooli kutsunud, aga keegi pole vedu võtnud. Põhjus võib olla hirm kooli eest. “Ollakse vanas suhtumises kinni, et kool on selline ja selline. Nad pole siin käinud, nad ei teagi, milline kool on, milline see olla võiks,” rääkis Tarmo.

Õpetajate suhtumine ja suhtlemisoskus on hoopis teine kui see, mida ta aastate tagant mäletab. “Nagu öö ja päev, võib-olla on nüüd tavakoolis ka paremaks läinud,” avaldas Tarmo lootust.

Aktiivsus aitab elu rööbastes hoida

 Hobidele Tarmol eriti aega ei ole. Pärast tööd ja kooli tuleb koju kiirustada, sest seal on kaks last ootamas. Noorem poeg saab suvel kaheseks ja vanem käib esimeses klassis.

Tarmole meeldib looduses pildistada lähedalt väikseid objekte: õisi ja pisikesi putukaid, mida inimesed tavaliselt ei märkagi.

Sel suvel soovib ta lohesurfiga tegelda. Häädemeeste rand olla madala vee ja pika rannariba tõttu üks paremaid kohti harjutamiseks ning trikkide õppimiseks.

Tarmo ütles, et aktiivne tegevus aitab tal hinge sees hoida. “Kui varem karistati lapsi sellega, et nad ei tohtinud õue minna, karistatakse tänapäeva lapsi sellega, et nad saadetakse õue,” mõtiskles ta.

Tarmot tõmbavat Kaitseliidu militaarvõistlused, millel ta oma tiimiga osaleb. Nimekirja kuuluvad Utria dessant, admiral Pitka luurevõistlus, Erna retk, patrullvõistlus “Valge laev”, kus ta aprilli alguses tuli oma meeskonnaga kolmandale kohale.

Tarmo tulevikuväljavaated on paranenud nüüd, kui põhikooli lõputunnistus käes ja peagi saab lõpetatud gümnaasium. Ta uuris juba erialase täiendamise võimalusi keevitajana.

Asja teeb keeruliseks, et täiskasvanute kursused on krõbeda hinnaga, aga kutsehariduskeskuse päevaõppes on tunnid päeva peale hajutatud ja töö kõrvalt nendes käia ei saa. “Ma ei teagi, mis sellest mõttest saab,” lausus Tarmo.

Igatahes tunneb Tarmo, et tema konkurentsivõime tööturul on paranenud. Neli klassi haridust rikub CV ära isegi heade tööoskuste korral.

“Sa võid ükskõik kui hea olla ükskõik milles, aga kui sul pole paberit, ei tohigi sind tööle võtta,” rääkis ta.

Pärnu täiskasvanute gümnaasium

* Kool võtab õpilasi vastu alates 4. klassist.

* Õppetöö käib kahes vahetuses.

* Õppida saab nii üksikuid ainekursusi kui terveid õppekavasid.

* Kohal käimise kohustust ei ole, kuid sooritada tuleb vahearvestused ja eksamid.

* Ajapiiranguid õppimisele ei ole.

* Õppekava on sama kui päevakoolis.

* Lõpueksamid on samad kui päevakoolis.

* Koolis töötab lastehoid.

Andmed: Pärnu täiskasvanute gümnaasium