Mati Tiimus: Üleminek eurole toimus sujuvalt ja ootamatusteta.

Foto: PP

Nordea Panga Pärnu filiaali juhataja Mati Tiimus väitis, et üleminek oli eelkõige proovikivi pankade IT-meeskondadele ja välja olid töötatud varuvariandid, et kui asi ühtpidi ei peaks õnnestuma, saavutatakse tulemus teistpidi.

Tiimus, kelle viimane krooniaja kulutus oli lõunasöök sõpradega ja esimene eurodega maksmine ehk Rotary klubi uusaastalõuna kuulub samasse valdkonda, arvab, et esialgu on võõras vaadata summasid, mida alles hiljuti kirjutati 15 korda väiksemate numbritega, aga küll sellega harjub.

Kas üleminek kroonilt eurole kulges nii Nordea pangas kui kogu Eesti panganduses kavandatult ja sujuvalt või tuli protsessi juhtijatel lahendada mõni huvitav operatiivülesanne?

Üleminek läks tänu pikale ja põhjalikule eeltööle sujuvalt ning ootamatusteta. Kindlasti tuli vigu ette, aga need ei domineerinud. Eestis suudetakse suurte muutustega toime tulla ja eurole üleminek seda kahtlemata on.

Kuidas käivitusid 3. jaanuarist ehk esimesest tööpäevast pankadevahelised toimingud?

Pankadevahelised ülekanded ja infovahetused on töös tavapärasel viisil, suuri tõrkeid esinenud ei ole.

Kas rahvas tõi aastalõpus tellerite kätte palju sularahakroone?

Eesti inimestele meeldib endiselt raha sukasääres hoida. Aastalõpp kujunes telleritele tõeliselt halvalõhnaliseks, sest panka saabusid koduhoiustajad, kes oma rahapakke polnud ilmselt aastaid luhvtitanud.

Seega kaasnes hoiustajatega imeliste lõhnade paraad. Esindatud olid hallitus-, kopitus-, kala-, lauda- ja muud aroomid, mida teinekord oli püütud odekolonniga meeldivamaks muuta. Nüüd on mõtlemisainet, kas pangad on ikka tänapäeval nii ebausaldatavad, et panna tuliuued eurod oma kodustesse hoiupaikadesse.

Kuidas teie pangal Pärnus eelmine aasta möödus? Kui kindlalt seisate SEBi, Swedbanki, Sampo, Krediidipanga, Marfin Panga, veel kellegi kõrval? Kas käib võitlus koha eest päikese all?

Meile möödus aasta usina töö tähe all ja jääb meelde eelkõige pangakontorite kolimise aastana, sest juunis sulgesime Rüütli ja Hommiku kontori eesmärgiga koonduda pinnale Port Artur 2s. Klientide teenindamise tingimused paranesid oluliselt. Teiste pankade tegemisi jälgime ikka, aga eelkõige ajame oma äri. Oleme ju varade mahtu arvestades kõige suurem Põhjamaade pank, mis Eestis tegutseb. Suutsime läbi aasta kasumis püsida ja mahtusid kasvatada.

Millega tegelete, millega mitte?

Kuna oleme universaalpank, teeme kõiki traditsioonilisi pangandustoiminguid: maksekorraldused, pangakaardid, laenud-liisingud, finantsinvesteeringud, pensionisambad. Seda, millega me panganduslikult ei tegele, polegi. Millega aga ei tahaks tegelda, on probleemide küüsi jäänud laenukliendid. Paraku neid ikka on.

Mis üldse panganduses viimasel ajal toimunud on või toimuma hakkab?

Kõik pangad korrastavad oma tagalat ja ridu pärast suhteliselt korralikku laenusõda. Kuna Pärnu ja Pärnumaa on kinnisvara asukohta arvestades väga atraktiivsed, puudutas lähimineviku kinnisvaragalopp meid siin ehk suhteliselt rohkem kui muid Eesti piirkondi. Ka töökohti oli meil praegusega võrreldes lähiminevikus oluliselt rohkem ja tollasel seisul ei olnud nagu väga vigagi.

Nüüd, kui paljud firmad on oma tegevuse lõpetanud, paljud on koondanud ridu ja mindud on palkade vähendamise teed, käib laenudega toimetulek paljudel üle jõu. Pärnu õnnetus on näiteks Tartuga võrreldes seegi, et siin on riigiasutused esindatud väga õhukeselt. Tartus on kõrgkoolid, ministeerium, instituudid, meditsiin esindatud suures mahus. Keerulistel aegadel on aga garanteeritud sissetulekuga töökoht kulla hinnas.

Mis võiks toimuma hakata? Kindel on, et pangad jätkavad laenutegevusega, olles muidugi klientide suhtes küllalt valivad. Ka muu tegevus jätkub, arveldused tehakse nüüd eurodes.

Kindlasti jätkatakse pooleli projektidega, nagu näiteks pankadevahelise rahaautomaatide võrgustiku loomine. Ei ole vahet, mis panga klient oled, raha on kõigile ühtsetel alustel kättesaadav igast automaadist.

Kas pangandus on vaid linna teema? Maal, kus pole rahaautomaate ja poodides makseterminale, on “pank” vist nukrama alatooniga sõna.

Pangandus nagu muud elukondlikud teemad ei ole kindlasti vaid linna teema. Ka maal elavad inimesed vajavad normaalseks eluks pangateenuseid. Loomulikult pole mõeldav teha pangakontor igasse külla või alevikku. Siin peavad appi tulema tänapäevased lahendused, eelkõige internet.

Rahaautomaate ei suudeta maapiirkondadesse samuti nii tihedalt üles panna, nagu rahvas ehk sooviks. Kuid siiski, suuremates kohtades on sularaha kättesaadav ja eks igaüks oska juba sellega arvestada. Makseterminalide olemasolu kauplustes on eelkõige kaupmehe tahte küsimus, sest rahuldavad sidesüsteemid peaksid igal kaupmehel praegu juba olema.

Kuidas Nordea pank eurole üleminekuks valmistus? Kas kõik oli selge ja loogiline või läks läbi segaduste? Oli see pangarahvale huvitav periood või rutiinne aeg?

Eurole minekuks valmistuti varakult ja hoolikalt. Sisuliselt pidi kõik laabuma nii, et pangaklient millegi ees muret tundma ei peaks. Tähelepanu oligi eelkõige suunatud IT-arendustele ja elektroonilisele pangandusele. Segadusi ei tekkinud, sest stsenaariumid oli varem läbi mängitud. Ei julge seda ettevalmistavat perioodi väga huvitavaks nimetada, aga rutiini lõhkus see küll.

Kuidas Pärnu inimesed ja ettevõtted reageerisid euro tulekule? Kas võis täheldada mingeid muudatusi nende rahalises käitumises, suhtumises hoiustamisse, eri fondidesse?

Pärnakad võtsid muutust rahulikult ja mõistusega. Sellest rahavahetusest ju keegi otseselt kasu ega kahju ei saanud. Rabelemist, tõmblemist või kahtlemist ei olnud. Oma rahaga üldist ostu- või paigutusbuumi ei tekkinud.

Kas noored ja vanad suhtusid euro tulekusse ühtmoodi või saab siin välja tuua mingeid erisusi? Kas kulutati varasemaga võrreldes vähem või rohkem?

Erisusi täheldada ei õnnestunud. Kulutati, ma julgen arvata, siiski pigem vähem kui parimatel päevadel. Teadagi, miks.

Kuidas pangajuhina hindate euroraha kriisi? Kas usute, et euro jääb püsima või tulevad Saksa margad ja Eesti kroonid tagasi? Ehk hakkame USA dollarites arveldama, äkki hoopis Hiina jüaanides?

On kahetsusväärne, et mõni eurotsooni riik ei suuda siseriiklikult finantsdistsipliinist kinni pidada, see heidab varju lõpuks kõigile.

Euroraha kriisist saadakse üle, aga keegi peab selle eest kõrget hinda maksma ja keegi kõvasti kokkuhoiule mõtlema. Mõlemad on rasked teemad.

Euro jääb püsima, selles ei ole kahtlust. Sel teemal spekuleeritakse palju, aga euro on Euroopa Liidu püsimisele väga tähtis. Ja Euroopa suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole huvitatud muudest stsenaariumidest. Vanade rahvusvaluutade tagasitulek on huvitav teema rääkimiseks, aga mitte teostamiseks.

Kas teie arvates on õige, et eestlased täidavad alati vene värki (nüüd eurovärki) saksa täpsusega? Või häirib see teid?

Häirib ikka! See näitab seda, et ise mõelda on alati tülikam ja oma lahendusi kasutusele võtmata on muretum elada. On loogiline, et generaalselt peab nõuetega päri olema, aga alati tuleks süveneda nende nõuete sobitamisse meie konteksti. Külas käies on hästi märgatav, kes kuidas on reeglid endale söödavaks teinud.

Kuidas hindate kui majandusinimene (Wendre juht 1989-99, SEBi Pärnu kontori juht 1999-2008, toim) Eesti majanduse seisu ja perspektiive? Riigijuhid ütlevad, et masu on möödas, helge tulevik paistab. Rahva seast kostab, et seis on endiselt hull, pääsu ei paista.

Märkan, et äriühingud on talveunest üle saamas. Neil on mõtteid, reaalseid plaane, juba tegusidki.

Äri pool peabki ees minema hakkama, siis tekivad töökohad ja inimestel sissetulekud. See lükkab jälle käima meie sisetarbimise ja kinnisvaraturu. Kui me selle kõik mõõdukatel tuuridel tööle oleme saanud, läheb elu meil kõigil taas rööpasse. Ega raha maailmast kadunud ole, ta otsib vaid kohta, kuhu maanduda. Selleks peab aga pinnas olema viljakas ja atraktiivne.

Aastal 2011 suuri pöördeid parema elu suunas me veel ei näe, aga liigume selles suunas. Pankades pole hoiuste mahud vähenema hakanud, pigem vastupidi. Uued põlvkonnad kasvavad peale, nad vajavad alustamiseks elamispinda. See vesi pääseb kord paisu tagant liikuma, aga kõik võtab oma aja.

Kas oskate öelda, mida teie arvates peaks Eesti majanduses ja poliitikas tegema teisiti?

Kas tahame või ei, aga Venemaa on meie naaber ja jääb selleks. Seepärast peavad meie suhted naabritega olema heas korras. Soomega on Eestil suurim kaubavahetus, Rootsi ja Lätiga käib samuti vilgas äritegevus.

Meie poliitikud peavad oskama idanaabriga kompromisse teha, sest sealse turu mahud on peaaegu piiramatud. Kindlasti peame siseriiklikult säilitama stabiilse maksupoliitika, mitte tõmbetuultes valimislubadusi realiseerima.

Kas parlamendivalimiste järel hakkavad vankrit vedama uued ja targemad või juhib kõike ikka üldine majandussituatsioon?

Alati loodame ja usume, et midagi muutub, midagi hakatakse hoopis teistmoodi tegema kui seni. Poliitika ja majandus on aga nagu järjejutud, kus kannapöördeid ei saa teha. Seepärast arvan, et ühed valimised ei muuda oluliselt midagi, selleks on vaja pikemat perioodi.

Kuidas suhtute Pärnu linna rahamuresse? Mis või kes suure defitsiidi põhjustas?

Ikka murelikult suhtun, sest linna rahaline seis puudutab kas otseses või kaudses mõttes kõiki pärnakaid. Hinnanguid sellele seisule andku linna selle ala spetsialistid, kelle käsutuses on eeldatavasti vajalikud arvandmed. Kindlasti on siin suur roll mängida majanduslangusel tervikuna.

On linna majandusraskused kellegi rumalus, poliitika või hoopis halbade asjaolude kokkusattumus?

Pigem halbade asjaolude kokkusattumus. Kuid küll praeguse linnavalitsuse visa töö olukorra lahendab, potentsiaal igatahes on olemas.