Mehed ja pojad lõõritasid Soomemaal

Pärnu Kunstide maja poistekoor, mida juhatab Marika Pärk, esinemas Jalasjärvi kirikus. Foto: Alar Viiberg

Detsembris esines Pärnu ainus, Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor koos Kunstide maja poistekooriga põhjanaabrite juures, ettevõtmine sai teoks Soome Vabariigi 93. aastapäeva auks.

Kohe hooaja esimestes proovides läks lahti kibe töö, et soomlaste ees mitte häbisse jääda.

Peadirigent Evelin Mei pani kokku kava, mis sisaldas nii meeskoori kuldrepertuaari („Õlletegu“, „Meeste laul“, mägilaste koor ooperist “Ernani”), igihaljaid jõululaule („Valged jõulud“, „Neil karjastel väljal“, „Heliseb lihtne jõuluviis“) ja Soome sõprade meloodiaid („Toivioretkellä“ ehk „Maa on nii kaunis“, “Suomen laulu“, “Finlandia“).

Töösse võeti ka Norra helilooja Edvard Griegi „Maansiinne“ („Uus isamaa“), mis tõotas kujuneda maiuspalaks.

Laulupeomeeleolus

Proovides nägime palju vaeva, et vanad laulud meelde tuletada ja uued selgeks õppida. Oktoobri lõpus toimus suisa laulupäev, mille tarbeks sõitis Tallinnast kohale koori abidirigent Annely Starkopf, kelleta me poleks kindlasti hakkama saanud.

Valitud laule katsetasime oma kontsertidel Tervise kultuurikeskuses ja 2. detsembril asusime teele, bussis meeskoor, poistekoor, dirigendid-klaverisaatjad ja kingitused küllakutsujatele.

Esimene peatus sel suurejoonelisel kontserdireisil oli Jalasjärvi alevikus umbes 320 kilomeetrit Helsingist loodes. Seal võtsid meid vastu kohaliku nais- ja meeskoori dirigent Inge Jaanson, kes töötab Jalasjärvi koolis muusikaõpetajana, ja tema abikaasa Taisto, kes ühena vähestest meestest mõistab oma naise taktikepi all laulda.

Kohe pärast Jalasjärvile jõudmist seadsime end valmis suureks ühisprooviks, et järgmise õhtu kirikukontserdil vormis olla. Enne proovi söötsid aga kohalikud naised Eesti meestel kõhud kõvasti täis. Käibefraas oli: laulda jõuab alati, aga sööma peab ka.

Ühisproovis said särada meie klaverisaatjad Anne Uusna ja Tiia Hermann, sest aega, mil Jalasjärvil keegi viimati koorilauljaid klaveriga saata oskas, mäletasid vähesed.

Pärast meeleolukat laulmist kamandasid dirigendid mehed kohe magama, sest järgmisel hommikul tuli vara tõusta. Küllap ei uskunud nad isegi, et me neid kuulame. Poistest käis nende võim üle küll, sest väiksed mehed veetsid oma ööd kohalikes peredes, kuid meie istusime hosteli ühisköögis üleval poole ööni ja mängisime kaarte. Muud midagi, ausõna!

3. detsembri hommik algas meile kahe esinemisega. Kuna reede oli viimane koolipäev enne Soome riigi aastapäeva 6. detsembril, laulsime põhjanaabrite auks kahel ametikooli aktusel. Samal ajal laulis poistekoor koos kohaliku lastekooriga kahes Jalasjärvi koolis.

Õhtul ootas ees vastutusrikas ülesastumine kirikus. Pühakoda oli rahvast tulvil, meie tundsime end hästi ja andsime võõrustajatega eduka kontserdi. Griegi „Maansiinne“ kahe meeskoori esituses pani kiriku seinad proovile. Eriti armsalt mõjus meie poiste- ja kohaliku lastekoori etteaste, mis andis kogu üritusele ehtsa laulupeomeeleolu.

Eriti kõrgele õnnestus tõusta poistekoori dirigendil Marika Pärgil, kes juhatas ühendkoori „Laulu Põhjamaast“ ajal: meid oli nii palju, et poodiumita oleks temast vaid peanupp paistma jäänud.

Võistulaulmisel võrdsed

4. detsembril pidime armsaks saanud jalasjärvilastega hüvasti jätma. Ent midagi polnud teha, sest 100 kilomeetri kaugusel ootas meid Pärnu sõpruslinna Vaasa meeskoor Pohjanmiehet eesotsas dirigent Sauli Peräläga. Ühtlasi on see Pärnu meeskoori sõpruskoor.

Õhtul kohalikus palvemajas antud kontsert oli Jalasjärvi omaga võrreldes mastaapidelt väiksem, ent seda kammerlikum ja malbem. Ka Vaasas esitasime võõrustajatega koos mitu lugu. Nagu arvata võis, ei lasknud kuulajad meid minema enne, kui oli kõlanud „Hakkame, mehed, minema“, mida Soome meeskoor oskas laitmatult. Loomulikult sai tugeva aplausi meie poistekoor.

Õhtu jätkus Pohjanmieste klubis. Oodatult ei möödunud koosviibimine duellita, sest kus on koos vähemalt kaks meeskoori, läheb raudselt võistulaulmiseks. Ja seekordki jäime viiki. Nagu öeldakse: sõprus võitis. Elagu meestelaul!