Pikki aastaid püsis üleval probleem, mis takistas mõistlikul viisil põlvkondade vahetust talus. Taluliidu koostööst valitsusega sündis selle lahendus, mis toetab väikeettevõtluse arengut laiemalt.
Kaul Nurm: Oluline toetus väikeettevõtluse arengule
6. jaanuar 2011, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa talupidajate keskliitu kuuluvad valdavalt füüsilisest isikust ettevõtjad, seetõttu tunneme ühelt poolt talude, teisalt FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) kui ettevõtlusvormi probleeme. Kaua on talupidajatel teemaks olnud põlvkondade vahetus taludes.
Esimesed talupidajad alustasid 20 aastat tagasi talude ülesehitustööd Eestis. Valdavalt oli tegu keskealiste inimestega, kes nüüdseks saanud pensioniealiseks. Talude ülevõtmisel esineb mitmesuguseid probleeme, kuid üks neist on osutunud määravaks. Nimelt ei võimaldanud senised seadused vanematel oma lastele talu maksuvabalt üle anda.
Selleks, et oma talu vara, mis sageli loodud kogu pere ühistööna, üle anda lastele, pidanuks FIEna registreeritud talupidaja vastavalt kehtinud tulumaksuseadusele lõpetama tegevuse FIEna, võtma kogu ettevõtlusvara isiklikku kasutusse ja maksma ettevõtlusvara väärtuse põhjal nii sotsiaal- kui tulumaksu.
Viimasena mainitud säte tulumaksuseaduses tundus talupidajatele esiteks arusaamatu, teiseks ebaõiglane ja kolmandaks praktiliselt teostamatu. Arusaamatu ja ebaõiglane eelkõige selle tõttu, et kuigi FIE vara on ametlikult registreeritud ühe pereliikme nimele, on sisuliselt tegemist perekonna ühisvaraga, mis sageli on loodud pereliikmete, sealhulgas laste ühise tööga. Miks ei võiks seda siis maksuvabalt põlvkondade järjepidevuse ja maakultuuri säilitamise huvides üle anda järgmisele põlvele?
Praktilise teostamise poolelt niipalju, et talude vara väärtus, mille hulka kuuluvad maa, ehitised, masinad ja loomad ning muu, on praeguseks mitu, sageli mitukümmend miljonit. Samal ajal kui vara maht on kasvanud, napib talupidajal käiberaha.
Seega, isegi soovi korral poleks talupidajal võimekust oma talu vara väärtuse pealt makse maksta (33 protsenti sotsiaal- ja 21 protsenti tulumaksu). Selleks peaks olema talu väärtusest lähtuvalt mõni miljon krooni tagataskus.
Olukorra ilmestamiseks viitan meie põhjanaabritele soomlastele, kes on öelnud, et talupidaja elab vaeselt, kuid sureb rikkana. Teoreetiliselt võiks talupidaja vajaliku summa saamiseks pool talu (FIE) varast müüa, kuid siis läheks see ju tootmisest välja ja nõrgendaks märgatavalt pojale üleantava ettevõtte võimekust.
Niisiis olime seisus, kus isegi soovi korral polnud poegadel võimalik oma isade tööd ausalt, nipitamata üle võtta. Oleme sellele probleemile juhtinud tähelepanu juba aastaid, muu hulgas eri valitsuskoalitsioonidele. Oleme teinud asjakohaseid ettepanekuid alates talu defineerimisest seadustes ja neile erisuste kehtestamist muudes seadustes ning lõpetades tulumaksuseaduse muudatustega. Seni pole me leidnud mõistmist ega tahet probleem lahendada poliitikutelt, varasematelt põllumajandus- ega rahandusministritelt.
Nüüdseks juba neljandat aastat järjest põllumajandusministeeriumi juhtiv Helir-Valdor Seeder võttis meie muret kuulda, asus taluliidu ettepanekute alusel välja töötama tulumaksuseaduse muudatusi ja esitas need juba eelmisele koalitsioonile, kus rahandusministri portfell oli sotside käes. Kuid just rahandusminister Ivari Padar, kes ise taluliidu ridadest pärit, vahepeal põllumajandusministergi olnud ja nüüd otsaga Euroopa Parlamenti jõudnud, lükkas põllumajandusministeeriumi eelnõu tagasi, lisades, et maksupoliitika kuulub ikka rahandusministeeriumi pädevusse.
Seeder oli järjepidev ja pakkus tulumaksuseaduse muudatusi praegusele koalitsioonile. Teda saatis edu: ta suutis veenda rahandusminister Jürgen Ligit, kes nõustus eelnõu viimisega valitsusse. Enamgi, valitsuses eelnõu arutades jõuti peagi järeldusele, et FIEst talupidajate probleem puudutab teisigi väikeettevõtjaid, kes on valinud oma ettevõtlusvormiks FIE.
Nüüd on loodud eeldused, et kõik FIEd, tegutsegu nad mis tahes valdkonnas, saavad oma FIE koos selle juurde kuuluva varaga üle anda oma järglastele või lähisugulastele maksuvabalt. Ainus tingimus: majandustegevus peab jätkuma uue omaniku ajalgi.
Seega on taluliidu algatusest sündinud koostöös põllumajandusminister Seedriga oluline abinõu kogu Eesti väikeettevõtluse toetuseks. Nüüd on kõrvaldatud takistused, mis seisid nii FIE kui ettevõtlusvormi valiku ja kestmise teel. Taluliit sai lahenduse oma liikmete probleemidele, kuid õnnelikud võiksid olla ka kingsepad, rätsepad, hambaarstid, autojuhid ja ülejäänud samasugustes oludes tegutsevad FIEd.