Tarbijakaitse teatel on selle aasta esimese viie päevaga tarbijakaitseametisse seoses euro tulekuga pöördutud kokku 244 korral.
Tarbijakaitse on saanud euro tulekuga veerand tuhat päringut
6. jaanuar 2011, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti infotelefonidele 1330 ja 620 1707 on helistatud 187 korral ning kirjalikke järelepäringuid tehti 57.
Peamiselt küsisid tarbijad ja ettevõtjad eurohindade avaldamise, ümardamise, raha tagasiandmise ning eurodega arveldamise kohta.
Samas on tarbijakaitseamet saanud vihjeid hinnatõusude kohta, mida on seostatud euro tulekuga.
2011. aasta esimese viie päevaga on tarbijakaitseamet eurohindadega seonduvalt teinud 128 kontrolli. Rikkumistega ettevõtteid avastati 31 (eurohindade osaline puudumine, valesti ümardamine jms).
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu viimastel päevadel palju küsimusi tekitanud ümardamisreeglitele.
Käesoleva aasta 30. juunini peab euro hinna kõrval olema avaldatud ka kroonihind, mille puhul tuleb arvestada kurssi 15,6466 ja ümardamisreegleid ehk hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda komakoha järgi. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Kui hind on ümardatud kuidagi teisiti, on tegemist rikkumisega ja sellest tuleks teavitada tarbijakaitseametit.
Samuti juhib tarbijakaitseamet tähelepanu sellele, et hinna kahes vääringus avaldamise juhendi kohaselt on ühikuhinna avaldamise osas ühelt vääringult teisele ülemineku perioodiks kehtestatud ajaperiood 2 kuud (kuni veebruari lõpuni).
Tarbijakaitseameti hinnangul oleks soovitav, et sarnaselt ühikuhindadega oleksid ka muud hinnad kauplustes hiljemalt 1. märtsil kujundatud ühtmoodi eurodes ning ümber arvutatud kroonidesse.
Kõige muu hulgas on palju segadust tekitanud topeltkonverteerimisest tulenevad hinnaerinevused. Kui toode, mis varem maksis 5.50 krooni (0.35 eurot), on uue hinnasildiga 0.35 eur (5.48 kr), ei ole tegemist rikkumisega, vaid ebatäpsusega, mis tuleneb nn matemaatilisest topeltkonverteerimisest. Kui konverteerida krooni hind eurodesse ja see hind omakorda tagasi kroonidesse, kasutades selleks keskkurssi 15,6466, ei saagi tulemus tulla sama.
Viimastel päevadel on tehtud rohkelt vihjeid hinnatõusude kohta, mida seostatakse euro tulekuga. Sinkohal on paslik meelde tuletada, et hinnakujundus on Eestis vaba, välja arvatud teenuste puhul, mis nõuavad tururegulaatori kooskõlastust (vesi, elekter, gaas jm).
Teiste toodete ja teenuste hinna paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe, teisisõnu on ettevõtjal õigus hindasid ise kujundada ja mis kõige olulisem - tarbijal valida, kas ostab sellelt ettevõttelt või mitte.