/nginx/o/2011/01/05/494562t1h008b.jpg)
Aasta viimastel päevadel oli kõigil kiire ja mõtetes oldi juba pühades. Osteti kingituseks asju, kes kalleid, kes odavaid. Tasku järgi. Odavat ostes riskid pea alati, et saad halva või mõnikord isegi praagi, ja pead arvestama uue ostu tegemisega. Mis on siis vähempakkumisega sõlmitud lepingud? Kas hea töö ja kokkuhoid või hoopis tuulde lennutatud raha?
Pärnu linna majandusosakond on sõlminud juba kaheksa aastat lepingu Teho Eesti Teehooldus OÜ ja Pärnu linna vahel heakorratööde tegemiseks linnale kuuluval haljasalal. Vana-Pärnus on lepingu järgi teha umbes 16 hektarit maad, mis asub Kaubasadama tee ja Merekalda tänava vahel ja ulatub Emajõe tänavast veepuhastusjaamani. Teho aga hooldab sellest alast ainult viit hektarit.
Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja väidab, et Teho ei peagi kogu ala hooldama ja kohalikud elanikud hoiavad selle niigi korras. Kas selline leping on õige või hoopis oma poiste vaheline tehing? Saab ju sellisel juhul näidata enda kulutusi kolm korda suuremana.
Niitsin oma trimmeriga ja omal kulul Kaubasadama tee ja Lastepargi vahelise poolteisehektarilise ala, teadmata, et see kuulus Teho hooldusalasse. Nii linnaametnikud kui Teho töödejuhataja Peeter Lankots kinnitasid, et seda ala ei pea firma hooldama. Nagu hiljem selgus, oli see ikkagi firma töökohustus. Minu tehtud kulutusi ei olnud keegi nõus välja maksma.
Lankotsa oli niisama raske püüda kui jänest metsa all. Linnavalitsus soovitas Teholt nõuda oma raha tagasi kohtu kaudu. Olukord oli täiesti naeruväärne, sest tegin ju ära töö linna maal, aga raha pani tasku hoopis petisfirma.
Lõpuks otsustas linnapea Toomas Kivimägi teha käigu, kus minuga sõlmiti majandusosakonnas tööleping 1000 krooni kulutuste peale (bensiin, tamiil, trimmeri remont). 52 töötunni eest ma raha ei küsinud, sest seni olen töötanud tasuta. Kas linn käitus õigesti, sest tegelikult oleks selle raha pidanud maksma Teho?
Kogu loost selgus tõde, et ametnikud ei ole teadlikud tööde mahust ega maksumusest, sest ei tehta mingisugust omapoolset kalkulatsiooni, vaid naiivselt usutakse töövõtja pakkumist. Alatu on suhtumine Merekalda tänava inimestesse, kui neil lastakse tasuta töötada firma kasuks, millele linnakassast on selleks juba raha eraldatud. Kes peaks teostama kontrolli sõlmitud lepingute üle?
Kui minu küsimused tekitavad negatiivseid emotsioone, mõelge parem positiivselt, et igat asja saab muuta paremaks. Õiguse ja paragrahvide kõrval on olemas õiglus, inimlikkus ja aus ellusuhtumine. Parimad soovid kõigile uueks aastaks!