President Toomas Hendrik Ilves on oma sõna öelnud: “Iga katse rahastada erakonda varjatult on ohtlik põhiseaduslikule korrale ja demokraatiale ... Kui see tuleb välismaalt, on see julgeolekuoht ja selline tegutsemisviis on hukka mõistetud kõikjal läbi ajaloo.” Siinkohal ei räägita sellest, et ainult idast rahasaamine on taunitav, kuigi paljudest arvamustest kumab, et lääne poolt saadu on hea raha. Igal rahal on omanik ja igal omanikul oma soovid.
Kes valitseb Eesti valitsust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vale on arvata, et niinimetatud sõbralikud liitlasriigid jagavad raha missioonitundest, vastuteeneid ootamata. Rahaga ostetakse mõjuvõimu riigi üle toetatava erakonna kaudu. Selle lõpptulemus saab Eesti rahvale olla vaid negatiivne: me anname oma rahva neile riikidele orjadeks, selle asemel et arendada enda riiki.
Ma püüan aru saada praeguste võimupoliitikute ideest, et kui demokraatlikud riigid tunnevad Eesti vastu huvi, on Eesti paremini kaitstud. Ent tegelikkuses on meie riigist saanud uuskoloniaalne moodustis, kust pumbatakse raha doonorriikidesse.
Võtkem kas või prügifirmad Veolia ja Ragn Sells, Tallinna Vesi, pangad ja paljud muud ettevõtted, mille maksustamata garanteeritud tulu läheb mõistusvastasel kombel Eestist välja. Samal ajal toimub konkurentriikide raha eemaletõrjumine: pronkssõduri saaga, pidev Vene ohuga hirmutamine ajal, kui Soome käitub meile täpselt vastupidi.
Tuleks lähtuda praktikast, kumb on tõenäolisem riigi ja rahvuse hävitaja: kas ida ohu kartuses astutud Eesti rahva suhtes negatiivsed sammud või ida ohu realiseerumise võimalus iseenesest. Loogika ütleb, et esimesel juhul tuleb häving paratamatult, teisel juhul on see ainult oletuslik. Seega ei tohi Eesti kaitse hind olla nii kõrge, et see tekitab olukorra, kus meil ei ole varsti enam kaitstavaid.
Kes meil siis on potentsiaalsed riigireeturid? Savisaar on oma hiljutises artiklis möönnud, et välisraha on kasutanud kõik erakonnad pidevalt ja massiliselt ning erandiks võivad olla ainult Rahvaliit ja rohelised.
Heidit Kaiolt kaheksa aastat tagasi Äripäevas ilmunud põhjalikust artiklist “Erakonnad saavad keelatud välistoetust” loeme, et keelatud toetust on saanud Isamaaliit, Reformierakond ja mõõdukad. Tõenäoliselt jätkub selline praktika tänapäevalgi, sest mille muuga seletada äsja valitsuserakondade vedamisel riigikogus toimepandud keelatud annetuste dekriminaliseerimist.