Avastusõpe rõõmustab nii lapsi kui õpetajaid

Pärnu "Avastustee" koolitaja Margarita Kask, haridus- ja kultuuriosakonna alushariduse peaspetsialist Marga Napp ja koolitaja Halliki Tammiste. Foto: Erakogu

Õpilaste suur väljalangemus koolist on Eesti hariduse üks probleem. Põhihariduseta inimene jääb elus üsna lootusetusse seisu, sest tal tekivad raskused nii töökoha leidmisel kui igapäevasel toimetulekul tänapäevases ühiskonnaelus.

Väljalangemuse üks põhjus on üldhariduskooli õppetöö sisu ja korraldus, kus pole loodud kõikidele õppijatele edukat õppimist soodustavaid tingimusi: päheõppimisele ja reprodutseerimisele rajanev koolisüsteem ei sobi suurele osale lastest. Õpilaste loovust ja iseseisva mõtlemise oskust ei hinnata koolis piisavalt, mistõttu loovus, kriitiline ja süsteemne mõtlemine jäävadki sageli välja arenemata.

Selleks, et kaasa aidata Eesti hariduse kitsaskohtade likvideerimisele, peame muutma nii õppetöö sisu kui meetodeid, luues sobiva õpikeskkonna kõigile õppijaile, eelkõige noorematele lastele.

Traditsiooniliste meetodite kõrval võib rakendada aktiivõppe meetodeid, milleks sobiv metoodika on avastusõpe. Koostöös B. G. Forseliuse seltsi, Eesti lastevanemate liidu ja kohalike omavalitsustega on Tartu ülikool loonud keemiainstituudi juurde meeskonna, kes koordineerib Euroopa Komisjoni heakskiidetud uurimispõhise teadushariduse edendamist Eestis. Metoodika idee pärineb Ameerika teadlastelt.

Avastuslik õppeviis suunab last küsimuste ja juhendamise abil iseseisvalt tegutsema, arendades laste kõrgemat järku kognitiivseid oskusi: süsteemset ja kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise ja küsimuste esitamise oskust ning otsustusvõimet.

Pärnus on loodud avastusõppe aineühendus, mille peamine ülesanne on toetada avastusõppega tegelevaid lasteaiaõpetajaid. Aineühendus tegutseb seitsmendat õppeaastat. Eelnevatel aastatel tegutseti projektis “Pollen”, mille eesmärk oli suunatud uurimusliku õppe rakendamine lasteaedades ja algkoolis. Projekti meeskond hankis rakendajatele vajalikud vahendid, tegeldi teemadega “Võrdlemine ja mõõtmine” ning “Meeled”.

Alates novembrist 2009 on Eestis uus projekt “Avastustee”, millega liitus enamik Pärnu linna ja maakonna lasteasutusi. Projekt “Avastustee” stimuleerib ja toetab suunatud uurimusliku õppe rakendamist lasteasutustes, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud teadushariduse metoodika põhimõtetest. Projekti koolitusi rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond, vajaminevad vahenditekastid peavad õpetajad ise muretsema.

Projekti “Avastustee” uurimuslik õppekava koosneb mitmest õppetsüklist, millest lasteaedades tegeldakse teemadega “Avasta mõõdud”, Avasta meeled” ja “Avasta ilm”.

Projekti “Avastustee” koolitajad on Pärnus neli pedagoogi, kellel olid kogemused selle metoodika rakendamisel: vanemõpetaja Margarita Kask ja õpetaja Kaidi Truus Mai lasteaiast, Raeküla lasteaia direktor Kersti Nõupuu ja Pillerpalli lasteaia õppealajuhataja Halliki Tammiste. Koolitajatena käivad nad loenguid pidamas eri teemadel Eesti haridusasutustes ja jagavad praktilisi kogemusi.

2010. aasta kevadel toimus Pärnus “Avastustee” projekti raames kaks koolitust Pärnu linna ja maakonna lasteaiaõpetajatele teemal “Avasta mõõdud”.

Nüüd oli aeg taas kokku saada ja kogemusi vahetada. Pärnu linnavalitsuse saali kogunes mitukümmend eelnimetatud teemaga tegelnud Pärnu linna ja maakonna lasteaedade õpetajat ning õpetajaabi.

Päeva juhatas sisse “Avastustee” Pärnumaa koordinaator Marga Napp, kes rõhutas suunatud uurimusliku õppe tähtsust ja süsteemsust.
Lasteaia Mai vanemõpetaja Kristel Arro ja õpetaja Maie Ervin tutvustasid oma kogemust teemal “Avasta mõõdud”. Nad rääkisid sellest, mida andis selle metoodika rakendamine nii lastele kui õpetajatele.

Kogemuspäeval viibivatel pedagoogidel oli võimalus osaleda töörühmades, kus nad arutlesid teemat “Avasta mõõdud” puudutavaid küsimusi.

Ühiste arutluse tulemusena selgus, et õpetajad pooldavad selle aktiivõppe metoodika rakendamist lasteaias 6-7aastaste lastega. Veel täheldati, et suunatud uurimusliku õppega tegelnud lastel arenes loogiline mõtlemine, sarnasuste ja erinevuste leidmisoskus, loendamisoskus ja ise läbi tegevuste õigete järeldusteni jõudmine. Paremaks muutus üksteisega arvestamine ja abistamine, oskus koostööd teha paaris ja gruppidena; paranes kirjutamis- ja joonistamisoskus. Lapsed muutusid oma arvamust avaldades julgemaks, laienes sõnavara ja jutustamisoskus, nad kasutasid teadmisi ka teistes mängulistes tegevustes. Kõige olulisem oli see, et lapsed olid aktiivsed ja tundsid õpitu vastu suurt huvi.

Oluline roll on rühma õpetajal: õigete küsimuste ja nõuannetega on pedagoog suunav isik.

Selle õppe rakendamine töös oli pedagoogile uus, kohati raske elukogemus: arenes tegevuste läbiviimise oskus, millele eelnes materjali põhjalik läbitöötamine. Õpetajad väitsid, et eduelamuse kaudu tekkis tunne, et koos väikeste teadlastega tehakse midagi suurt ja tähelepanuväärset. Koostöös õpetajaabi ja õppealajuhatajaga abistati kasvandikke ainult siis, kui abi küsiti, avastati uusi, seni märkamata jäänud positiivseid tähelepanekuid kasvandike juures.

Saades lastevanematelt positiivset tagasisidet, tundsid õpetajad, et laste tegemiste vastu lasteaias tuntakse suuremat huvi ning pedagoogide tööd väärtustatakse ja hinnatakse kõrgelt.

Nimetati ka mõnda probleemset aspekti: peamisel toodi välja laste suur arv ja ruumipuudus rühmas.

Pärnu maakonna õpetajatel on kogemusi vähem ja nad soovivad parema ettekujutuse saamiseks külastada suunatud uurimusliku õppega tegelevate õpetajate õppetegevusi Pärnu linnas. Puuduvate vajaminevate materjalide osas aitab avastusõppe aineühenduse aktiiv.

Kogemuspäev lõppes reisimuljetega. Kahel koolitajal, Margarita Kasel ja Halliki Tammistel õnnestus detsembris külastada Prantsusmaal Saint-Etienni linnas asuvat ülikooli Ecole Nationale Superieure Des Mines, mis on Prantsusmaa avastusõppe projektide keskus. Kohtuti haridusinimestega Belgiast, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Rumeeniast. Koos külastati avastusõppega tegelevat kooli, vaadati õppetegevusi ja tunde ning kohtuti pedagoogidega. Arutleti selle üle, kuidas oleks võimalik rohkem aktiviseerida suunatud uurimusliku ehk teadusõppe rakendamist nii lasteaias kui koolis.

Kogemuspäev näitas, et Pärnu linna ja maakonna õpetajad on valmis muutma õppetöö sisu läbi suunatud uurimusliku õppe. Koostöö “Avastustee” projektiga jätkub, edaspidigi toimuvad koolitused ja kogemuspäevad.