“In Graafika” ülistab tsivilisatsiooni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Port Artur 2s avati graafikanäitused viies saalis, pildil olev on Eesti-Vene graafilise disaini väljapanek.
Port Artur 2s avati graafikanäitused viies saalis, pildil olev on Eesti-Vene graafilise disaini väljapanek. Foto: Ants Liigus

Graafika on trükimeedium, mida on väga lihtne posti teel levitada, ja kunstnikel endal pole vajadust kohale sõita, tõdes Pärnu “In Graafika” festivali korraldaja Al Paldrok. Tänavusel festivalil osaleb oma töödega üle 100 kunstniku Euroopast ja Ameerikast.

Laupäeva lõunal alanud graafikanäituste avamisele, mis sai alguse Pärnu raekojast, jõudis sadakond kunstisõpra, sealhulgas bussitäis kunstitudengeid, kriitikuid, kunstnikke Tallinnast, samuti graafikud Soomest, Prantsusmaalt, Venemaalt ja Austraaliast.

Selle aasta festivali teema pakkus välja Moskvas elav graafiline disainer Dmitri Makonnen. “Tema rääkis, et Venemaal tähistatakse kohaliku futurismi sünnipäeva, ja oli valmis Pärnusse tooma Vene futurismi väljapaneku,” märkis Paldrok.

Eluga seotud kunst

Futurism on paratamatult seotud inimkonnaga ja praegused arusaamad futurismist on futurismi algmõttele ehk vastuvõtmatudki, pakkus Paldrok. Päevakorral on taaskasutus ning kunagi varem pole tehnika areng olnud nii kiire kui praegu. Futurism ongi ülistuslaul tehnilisele arengule. “Futurism ja masinad ei kao kunstist kuhugi, sest nad ei kao elust. Kunst ja elu on alati lahutamatult seotud. Ega me vaata oma väljapanekutel tagasi algupärasesse futurismi, otsime selle voolusid tänapäevasest loomingust,” selgitas Paldrok.

“In Graafika” omapära on asjaolu, et linna näitustepinnad on graafikaga üle külvatud: Port Arturis on viis näitust – teisel ja kolmandal korrusel kokku viies ruumis. Kaubanduskeskus on mitmel aastal olnud festivalikorraldajate koostööpartner. “Nende saalidel on ilusad valged seinad, mis lubavad hästi kunsti eksponeerida. Seda enam, et kunstihalli ruumidega ei saa arvestada, ” märkis Paldrok.

Port Arturis väärib tähelepanu Eesti kunstiakadeemia graafikaosakonna üliõpilaste näitus, kus tudengid on oma töödes loonud uusversiooni 1970ndate Eesti tippgraafikute Jüri Arraku, Vive Tolli, Marje Üksine, Vello Vinni, Evi Tihemetsa, Mare Vindi ja Leonhard Lapini loomingust.

Paldrok naasis äsja kunstirühmituse Non Grata näituste ja performance’i tuurilt. Rühmituse koosseis muutus reisi käigus, sest kunstnikke liitus ja lahkus. Kahe kuuga läbiti USAs ligemale 30 000 kilomeetrit.

Alustati New Yorgist, kus tehti kaks näitust ja kaks tegevuskunsti-etteastet, sealt liiguti Kentucky osariigi kaudu Texasesse, neis osariikides esineti kokku neljas linnas. Näitustel oli esindatud Pärnu koolkonna graafika, autoriteks Peeter Allik, Toomas Kuusing, Taje Tross ja Anonymos Boh. Seejärel sõideti New Orleansi kaudu Miamisse, seejärel väisati ülesastumistega Arizonat ja Californiat, kust suunduti põhja. Tuur lõpetati New Yorgis.

Raekoja suures saalis välja pandud graafika on Paldrokil kogutud viimase esinemisreisi ajal. “Üks eesmärke, miks reisime maailma kunstifestivale pidi, on see, et kogume töid filmifestivali, “In Graafika” ja “Universe Diverse’i” tarbeks. Non Grata kunstikogu on tänu sellele juba küllalt kopsakas,” nentis ta.

Küpses eas kunsti juurde

Endla teatris avas vanameister Raul Meel oma 70 aasta juubeli eel personaalnäituse „Araabia numbrid”. Teatrigalerii seinu katavad tööd lõputute numbrite ja numbrikombinbatsioonide jadadega, kokku üle 200 lehe.

Araabia numbrid on Meele loomingus pigem vaimsed ja intellektuaalsed sümbolid, mitte pelgalt tänapäeva arvutamiskeskse maailma peegeldajad.

Ligi 100 isiku- ja 500 üldnäitusel esinenud Meel ütles väljapaneku avamisel, et kuigi ta ennast dadaismi ega futurismi järgijaks pole pidanud, tunduvad selle näituse ideestik ja praktika olevat üsna lähedased just nende kunstivoolude pärandile.

„Olen jõudnud üle kontseptualismi olemiseni, mida rahvusvahelises kunstiteoorias tähistatakse terminiga „Raul Meele müstiline kontseptualism”,” kõneles Meel. „Tundub, et on kujunemas veel rida kunstnikke, kelle loomingut võiks määratleda terminiga „Eesti müstiline kontseptualism”.”

Tartu ülikooli Pärnu kolledži fuajees näitavad oma loomingut Eesti kunstiakadeemia avatud akadeemia üliõpilased, kelle kivitrükis tööd on teostatud aastail 2008-2010 Eesti litograafiakeskuses. Väljapaneku koostasid Eesti litograafiakeskuse vedaja Jaak Visnap ja Eesti kunstiakadeemia professor Urmas Viik.

Kuna avatud akadeemias õpivad 18-80aastased tudengid, annab näitus ülevaate eri põlvkondade ellusuhtumisest ja probleemikäsitlusest.

„Paljud inimesed pöörduvadki kunsti juurde alles küpsemas eas,” rääkis Visnap. „Avatud ülikoolis saab kunstiteadmisi omandada igaüks ja on imetlusväärne, kuidas inimesed, kellel pere- ja tööelu ammu paigas, ei ole loobunud oma unistustest, kes tunnevad end, vaatamata vanusele, noorena ja tulevad õppima.”

Tööde temaatika on mitmekesine, õpilased mõtisklesid töötubades rahu ja vabaduse üle, aga püüdsid oma loomingus väljendada sotsiaalseid või päevakajalisi ideidki.

„Tulemused on huvitavad,” tõdes Visnap. „Ka siin väljendub põlvkondade erinevus. Vahel tuleb kunstiakadeemiasse ehk liiga noori inimesi, kel ülisuured isiklikud ambitsioonid, kuid väike elukogemus. Võib juhtuda, et nad ei suudagi end kunstis väljendada, kuna ootused on nii suured. Elukogenud inimesed pole nii kinni oma ego tasandis, isiklikes probleemides, nad on avatuma ellusuhtumisega.”



Futurism

Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.

Futuristide manifesti looja on Itaalia luuletaja Filippo Marinetti, kes 1909 teatas ühes Pariisi ajalehes, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid.

Aasta pärast esitati teine, futuristlike maalikunstnike manifest, mille kohaselt maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat.

Allikas: Vikipeedia



“In Graafika” näitused

Pärnu raekojas

Eksperimentaalset instrumentaariumi eksponeerib Taje Tross. USA kunstnike graafikaväljapanek kannab nime “Neofuturism”, sellel osalevad Joseph Velasquez, Ryan O’Malley, Amazing Hancock Brothers, Tom Huck, Dennis McNett, SP 38, Nathan Meltz, Favianna Rodriquez, Sean Starwars, Christal Kanney. Üleval on New Yorgi kunstnike Sven Erik Stambergi ja Nathan Meltzi näitus “Futuristlik kollaaž” ja austraallase Elijah Värtto “Leitmotif Limbo”.

Port Artur 2

teise ja kolmanda korruse saalides. Eesti ja Venemaa graafilise disaini näitus ”Futurismipäike tõuseb”, mille kuraatorid on Marko Kekišev ja Dmitri Makonnen. Eveli Variku ja Hille Karmi installatsioon “Futurism on väsitav, elu on väsitav …”. Erik Sanneri (New York) interaktiivsed installatsioonid. “In Graafika” noortenäitus ja rühmituse C.n.O.P.T väljapanek “Sünged mängud”.

Endla teatris

Raul Meele ”Futuristlik tekstimassiiv”.

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis

“In Graafika” noortenäitus II, kuraator Jaak Visnap.

“In Graafika” üldnäitus, kus esinevad Connie Zamorano, Patric Seal, Kathie Seal, Mikey Dwitt, Morgan Schagerberg, Jones Curtis, Toomas Kuusing, Eesti vabagraafikute ühendus.

Pärnu kunstnike majas

Albert Gulgi “Futuristlik maailm”.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles