Kalmistu jääb Rail Balticust 15 meetri kaugusele

Illustratiivne vaade Rail Balticu raudteest, kus rongid on aiaga piiratud alal. Foto: Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu linnavolikogu kooskõlastab täna linna läbiva Rail Balticu teekoridori, mis jääb Metsakalmistust 15–50 meetri kaugusele.

Kiirraudtee algab Pärnus kaubajaama lähedal Kauba tänava piirkonnast, ületab Papiniidus senise raudteesilla kõrvale ehitatava silla kaudu jõe, kulgeb mööda praegust raudteed Paide maanteeni ja jätkub Raeküla metsas.

Teekoridori laius on 150 meetrit. Sellesse peavad mahtuma kaks vastassuunalist raudteed, elektrimastid, kraavid ja teenindustee. Raudteekoridor on mõlemalt poolt piiratud aiaga.

Kolm ristmikku ja neli tunnelit

Kiirraudtee tarvis ehitatakse Pärnusse uus raudteejaam, raudteesild, kolm eri tasandil ristmikku, neli tunnelit ja hulk müratõkkeid. Väiksemad raudteega ristuvad teed suletakse ja ehitatakse kinnistutele juurdepääsuks uued teed, mis ühendatakse olemasoleva teedevõrguga.

Eritasandilised ristmikud ehitatakse Paide maanteele, Tammiste teele ja Kauba tänavale. Linnavalitsus on seisnud selle eest, et Papiniidu silla alt autotunneli kaudu raudteejaama pääseks.

Tammiste teest ja uue raudteejaama juurdepääsuteest läheb raudtee üle raudteesillaga, mis ühtlasi viib üle Pärnu jõe. Kauba tänava piirkonda on kavandatud raudteeviadukt, millega Rail Baltic viiakse üle nii maanteest kui vanast raudteest.

Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku sõnade kohaselt pole riik veel otsustanud, kas Eesti-sisene raudteeliiklus hakkab kulgema vana raudteed või Rail Balticut pidi. “Spetsialistid ütlevad, et Rail Balticul kõikide peatuste tegemine pole oluliselt kallim kui vana raudtee kasutamine,” ütles ta.

Linnapea Romek Kosenkranius lisas, et Rail Balticul sõitmiseks oleks vaja uusi kohalikke ronge, mis Euroopa rööpmelaiusega raudteel sõita saaksid. Senised Elroni rongid selleks ei kõlba.

Praeguses planeerimisprotsessis pööras linnavalitsus tähelepanu eeskätt teedega ristumisele ja müratõketele. Jalakäijatele ja jalgratturitele on Rail Balticul kolm tunnelit: Metsakalmistu lähedal, Saare tänava pikendusel ja raudteejaama juures. Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on veel kavandatud jalgratta- ja jalgteed Paide maantee äärde.

Müra 350 meetri kaugusel

Müra võib olla normist suurem 300–350 meetri kaugusel raudteest. Elamuid ja muid hooneid, kus rongide müra võib inimesi segada, on Raekülas, Jaama tänava ja Tammiste tee nurgal ja Kauba tänava kandis.

Nendes kohtades on ette nähtud müratõkked, muldvallid või nende kombineeritud lahendus. Rail Balticu koridori kooskõlastades kirjutati volikogu otsusesse, et müravastaseid meetmeid tuleb kasutada kõigil üldplaneeringu alusel kavandatud müratundlikel aladel, mitte ainult seal, kus asuvad hooned või on kehtestatud detailplaneeringud.

Kõige kitsam koht kiirraudtee ehitamisel on Metsakalmistu ümbrus. Kalmistu piir jääb Rail Balticust vaid 15–50 meetri kaugusele. “Ehitustöödest mõjutatavate alade täpsemal kavandamisel tuleb tagada kalmistu territooriumi puutamatus,” kirjutatakse planeeringus.

Rail Balticu Pärnu jaamahoonet on Pärnu Postimehe veergudel juba tutvustatud. Senise kava kohaselt valmiks kiirraudtee 2025. aastal.