Ehtne raha tundub katsudes krobeline

FOTO: SCANPIX

Kui aasta esimesed päevad tõid uudiseid võltsitud 50eurostest, siis nüüd on Pärnus leitud vale-100- ja -200eurone. Et end mitte petta lasta, tasub üles otsida läinud aastal postkastidesse pistetud euro turvaelemente tutvustavad trükised.

Möödunud nädalal Pärnust, Paidest, Tartust ja Viljandist leitud võltsitud 50eurostel oli ühine seerianumber S20175422632. “Soovitame kindlasti kaupmeestel seerianumbrile suuremat tähelepanu pöörata ning 50euroste rahatähtede vastuvõtmisel see üle kontrollida,” rõhutas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata ülejäänud turvaelementidele. “Kõige lihtsam on tuvastada valeraha, vaadates seda vastu valgust: õigel kupüüril näete seal vesimärki, valerahal see puudub,” õpetas Kais. “Katsuge rahatähte. Valeraha paber tundub katsudes sageli pehme ja ei krabise nagu ehtne rahatäht. Samal ajal ei tohi paber tunduda liiga läikiv ega sile.”

Politsei palub tähelepanelik olla eelkõige kaupmeestel, kellele suuremate kupüüridega tasutakse, rõhutas politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Hedy Tammeleht.

Senine skeem on näidanud, et võltsitud suureväärtuselisi kupüüre on pakutud just väiksematele ettevõtjatele, kellel spetsiaalsed raha kontrollimise seadmed veel hankimata. “Samas saavad ostjad tagasi enamasti väiksemaid kupüüre ja seetõttu pole ohtu pisematest kauplemiskohtadest võltseurosid saada,” selgitas Tammeleht. “Inimene saab reeglina raha kas pangast või rahaautomaadist, seega on need rahatähed ehtsad. Ka suuremates kauplustes võib kindel olla, et kupüürid on kontrollitud.”

Mõnd inimest on tabanud ehmatus kaupmehelt vahetusrahana tagasisaadud münte uurides, kui Eesti kontuuri asemel avastatakse sealt lendavad luiged, kotkas või mõni tundmatu nägu. Ometi pole põhjust muretseda, nimelt on euroga liitunud riikides müntidel täpselt ühesugune esikülg ja igal riigil erinev tagakülg, aga maksmiseks sobivad mündid kõigis eurotsooni riikides.

Et vältida valeraha õnge jäämist, soovitab politsei hoiduda suurtest sularahatehingutest tavapärasest vähem usaldusväärsetes kohtades, näiteks vara müümine ajalehekuulutuste kaudu ja turgudel, tehingud juhututtavatega. Kindlasti on arukas vältida kroonide eurodeks vahetamist tundmatute isikutega.

Kui tekib kahtlus, et pakutav raha on võltsitud, tuleks võimalusel kontrollida selle ehtsust pangas või tehingust keelduda. Kahtlustades, et kätte on sattunud valeraha, tuleb sellega minna kas politseisse või pangakontorisse.



Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ise kontrollida

KATSUGE reljeeftrükki. Rahatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega on tunda, et kohati on trükivärv tihedam.

VAADAKE pangatähte vastu valgust, esi- ja tagaküljel peab olema näha vesimärk (akna või värava motiiv ja nimiväärtuse kujutis), turvaniit ja katkendlik number.

KALLUTAGE pangatähte, siis ilmub esikülje hologrammil nähtavale muutuv akna või värava kujutis. Tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20eurosel) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500eurosel).

Allikas: euroveeb
 

Tagasi üles