Juhtkiri: Uus raha toob uued ohud

FOTO: Pärnu Postimees

Veel sel nädalal saab Eestis kauba ja teenuste eest maksta paralleelselt nii Eesti kroonide kui eurodega, tulevast nädalast on ainuke ametlik maksevahend Euroopa ühisraha. Uue vääringu kasutuselevõtt on vähemalt suurte toidupoodide hinnangul läinud kenasti. Ostjad arveldavad pigem eurodes kui kroonides ja, nagu teavitas Äripäev, pole Eesti jaekaubandus elanud läbi sellist langust kui mõnigi muu riik, mis rahvusvaluutat ei ole ühisraha vastu vahetanud.

Hinnatõusust muidugi pääsu pole ja paljudki ettevõtjad on eurole ülemineku eel ja järel hindu tõstnud. Ümardamine käib reeglite järgi, kauba hinna paneb paika nõudluse ja pakkumise suhe. Nii oli see krooni aegu ja jätkub euro puhul.

Kindlasti on veel mõne päeva kestev kahe vääringu paralleelkäibe periood toonud kaasa ebamugavusi ja ega seda pikemaks venitada mõtet olegi. Kui juba eurole üle mindud, kehtigu nimelt euro.

Raha vahetumise puhul leidub päris palju detaile, millele tähelepanu peab pöörama, kuid mõni neist puudutab olmet otseselt.

Esiteks pole kunagi liiast korrata, et euromündid on Eesti krooni müntidega võrreldes märksa tugevama ostujõuga ja stardipakette pole tarvis kupüürideks vahetada, seda enam, et pank võtab sellisel juhul vahendustasu. Needki euromündid kuluvad ära varem või hiljem.

Teiseks tuleb suuremate eurokupüüride puhul tingimata nende ehtsust kontrollida. Pärnu linn läks ajalukku Eesti euroaja esimese võltsitud 50eurose kasutamisega, kuid see juhtum ei jäänud viimaks. Nüüdseks on Pärnumaal üritatud maksta nii võltsitud 100- kui 200-eurosega. Euroala on väga suur ja rikas võltsijategi poolest, erinevalt väikesest kroonialast. Seega tasub iga kupüüri katsuda, kas see on ikka krobeline, ja vaadata, et rahatähel oleksid nii vesimärgid kui muud turvaelemendid.
 

Tagasi üles