Lehitsen seda Reformierakonna kalendrit ja jäin nõutuks. Sümpaatsed pildikesed Ave Nahkurilt, aga see valimiseelne kiidulaul ...
Meie küla kalender
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahaks küll härra peaministrilt küsida, et kuna "tänu" üleilmsele kriisile on paljudes maades kadunud ja ebakindlaks muutunud miljonid töökohad, siis miks ometi meid see majanduskriis omakorda veelgi rängemalt mõjutas, sest need paljud maad siiski suudavad oma rahvale tööd anda ja lisaks võtavad ka Eesti töötud vastu ja pakuvad neilegi tööd? Kui Eesti tühjeneb täna nii paljudest oma tublidest tütardest ja poegadest, kes leivateenimist välismaalt peavad otsima, siis kas meil ikka on õigust selle üle uhked olla? Kas nii meie kaitsevägi ja riigi jätkusuutlikkus kahjustatud ei saa?
Kas see sobib kokku ütlemisega, et "Eesti on parim paik elamiseks"? Kas me nii ikka Põhjamaade tiigriks saame?
Kuidas sobivad kokku sellised väited, et "meie ja meie lapsed ei peaks maadlema halvast majandamisest tekkinud võlakoormaga" - ja teisalt, et 2010. aastal võeti ära kodu pangavõlgade katteks 760-lt meie perelt - ja seda vaid ühe aastaga(!?).
Kuidas klapib ütlemine "toetame rohkem neid, kes rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi" tegelikkusega, kus eelpoolõelduile jagame näpuotsaga ja niigi materiaalselt külluslikult kindlustatud emad kuldame 34 tuhande kroonise (vabandan, et ei oska eurodega võrrelda) emapreemiaga kuus? Kas keegi usub, et need jõukad emad üksinda suudavad Eestimaa iibe positiivseks tõsta ja meie riigi jätkusuutlikkuse päästa? Kuidas aru saada lausest, et viimase viie aastaga on sündimus kasvanud 25%?
See on muidugi tore, et Saaremaale silla saame, aga mitte ei ole juhtunud kuulma, et kas ka Euroopast toetuse selleks saame. Küll aga vilksatas meediast, et Euroopa Liit on huvitatud ja nõus finantseerima uut silda üle Narva jõe naabrite juurde, et kui vaid suudetakse ühise laua taha istuda ja käed lüüa. Naabritega peaks vist püüdma heanaaberlikult läbi saada, või kuidas? Vabandan, et nüüd teemast kõrvale kaldun ja ka "mõjuagentidest" räägin: suur kartus on lakke kruvitud, et tsentristid müüvad meid Venemaale maha. Väidan vastu, et meie parempoolsed "agendid" on tsentristidest ammu ette jõudnud ja pool Eestimaad on tükkhaaval juba igasse ilmakaarde laiali müüdud. Keskerakonna ja Rahvaliidu tõhusa koostööna suutsime kunagi Eesti Elektrijaamad suure hulga allkirjadega meie parempoolsete ärastajate küüsist päästa. Mis kõige kurioossem - just see kuri "mõjuagent" isiklikult, keda Eesti mahamüümises kahtlustatakse - vastupidi, just päästis ja suutis Eesti Raudtee Eestile igasuguste burkhard-spossatode-sulide käest tagasi osta. Tõsi, seda väga kalli hinna eest, aga paratamatus oli selline, et kuna ostjaid oli mitu, siis mis viga hinda kõrgele kruvida - julgen 99% kindlusega täna väita, et kui Savisaar ei oleks tookord Eesti Raudteed suutnud tagasi osta, siis vabandage väga, seesama kurikuulus Jakunin jalutaks täna mööda Eestimaad mitte kui meie külaline, vaid kui täieõiguslik Eesti Raudtee peremees (!).
Maksudest niipalju, et kuigi juulikuu leheküljel kalendris rõhutatakse vajadusest luua maksurahu kõikide maksude osas, ometi väärib meenutust, et miks siis maksurahust vaikiti, kui oli vaja tühistada astmeline tulumaks ja langetada tulumaks 26%-lt 21-ni, millega jäeti riigikassa tühjaks? Esimesel võimalusel loodetakse langetamist jätkata. See kompensseeriti muidugi aksiiside ja käibemaksude suure tõstmisega, mis just vaesele inimesele laastavalt mõjusid. Kas see ei olnud maksurahu rikkumine?
Novembrikuu lehekülg ajab muigama: meie küla eided ergutavad eksporti. Seda prisket notsut vaadates, mida eided varmalt oma hangudega eksporti jooksutavad, meenub vaid esimene Eesti Vabariik, kui võid ja peekonit ohtrasti inglismannidele eksportisime. Ei ole juhtunud kuulma-nägema, et midagi sarnast ka täna tehakse.
Kahju kenadest piltidest, aga kalender jääb mul vist seinale riputamata.