Ostupaanikas kliendid tassivad suhkrut koju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uudis selle kohta, et veebruarist võib suhkrupakk 13 protsendi ehk umbes 10 eurosendi võrra kallineda, pani inimesed poodidest suhkrupakke koju varuma, mistõttu valitseb üle Eesti paljudes müügikohtades suhkrulettidel tühjus.
Uudis selle kohta, et veebruarist võib suhkrupakk 13 protsendi ehk umbes 10 eurosendi võrra kallineda, pani inimesed poodidest suhkrupakke koju varuma, mistõttu valitseb üle Eesti paljudes müügikohtades suhkrulettidel tühjus. Foto: Liis Treimann/Postimees

Pärast seda, kui läinud nädala algul jõudis meediasse uudis suhkru hinna umbes 13protsendise tõusu kohta, tabas tatra kokkuostu paanikast vaevu toibunud ostjaid suhkru köögikappi varumise tuhin.

Rimis kasvas suhkrumüük möödunud nädala esmaspäeval ja tegi rekordeid nädala lõpu poole. Maximas osteti aasta esimese üheksa päevaga üle 200 tonni suhkrut, mida kauplusekett kavatses müüa kogu jaanuari jooksul. Grossi toidukauplustes piirati ostupaanika piiramiseks korraga ostetav kogus viie kiloni, kirjutab Postimees.

“Mida kiiremini inimesed hinnatõusu kartuses suhkru ära ostavad, seda kiiremini hind tegelikult tõuseb. Tootepaanika puhul on väga oluline ostu hoolega kaaluda,” rääkis Prisma Peremarketi avalike suhete juht Kadri Lainas. Prisma müüs aasta esimese üheksa päevaga suhkrut tavapärasest neli korda rohkem.

Rimi Eesti kommmunikatsioonijuht Katrin Bats ütles, et hariliku 10 000 – 20 000 paki asemel osteti möödunud nädalal suhkrut 60 000 pakki.

“Rimi ladu on suhkrust tühi,” ütles Bats ja lisas, et uus kogus jõuab kohale sel nädalal.

Tallinna tehnikaülikooli tarbijakäitumise lektor Oliver Parts arvas eile hommikul ETV hommikuprogrammis esinedes, et Eestit tabanud suhkrupaanika tekitas mõni hulgimüüja või jaemüügikett kunstlikult.

“Siin on ju võimalik hulgimüüjatel või mõnel jaeketil väga palju selle pealt teenida. See võib olla tõesti tellimustöö,” ütles Parts, lisades, et seda oletust ei saa siiski 100 protsenti tõestada.

Rahvustelevisioonis esinenud ekspert märkis, et sõnal “hinnatõus” on tarbijale väga tugev mõju, seetõttu ei suuda inimesed olukorda objektiivselt hinnata.

Partsi sõnutsi mõjutab inimeste ostukäitumist negatiivne ajalooline kogemus, näiteks nõukogudeaegne defitsiit või 1990ndate alguse inflatsioon, edastas rahvusringhäälingu uudiseportaal.

“Mul on inimestele otsene sõnum: ärge ostke suhkrut massiliselt kokku! Sellega võite kaasa tuua selle, et suhkur kallineb oluliselt rohkem, kui ta oleks muidu kallinenud,” ütles Parts ja tõi näiteks tatra hinna, mis paanika pärast tohutult kerkis ja mida võiks tegelikult vähemalt euro võrra langetada.

Märksõnad

Tagasi üles