Kalju Värk: Suurmeister Paul Keresest kui inimesest ja geniaalsest maletajast jäi mulle ülimalt sümpaatne mälestus.

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnus peetud maleturniiridest tugevaim oli 1947. aasta NSV Liidu, tähendab, ka maailma parimate puhketurniir. Paul Keres on pildil kõige parempoolne, lühim mees pildil on tulevane maailmameister Tigran Petrosjan.
Pärnus peetud maleturniiridest tugevaim oli 1947. aasta NSV Liidu, tähendab, ka maailma parimate puhketurniir. Paul Keres on pildil kõige parempoolne, lühim mees pildil on tulevane maailmameister Tigran Petrosjan. Foto: Repro

Pärnu maleelu kauaaegne eestvedaja Kalju Värk kohtus maailma tippu kuulunud Paul Keresega tõsisemalt korda kolm, ühe korra on ta Kerese vastu ka mänginud.

Keres, kelle 95. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, sündis küll Narvas, aga ta koolipõlv möödus Pärnus. Vanas kodulinnas mängis ta hiljem mitmel kõrgtasemel turniiril, siin meeldis talle ka puhata, näiteks Vaikude majas Aia ja Kajaka nurgal.

Paul Kerest mälestab Pärnus büst ta vana kooli ees, tema nime kannab ranna rajoonis tänav, kus ta kunagi elas.

Kas mängisite Keresest 13 aastat noorema, kuid samuti eluaegse malesõbrana suurmeistri partiisid järele juba tema hiilgeaegadel?

Ma ei ole kunagi suur teoreetik olnud, aga eks ma tema partiisid ikka uurisin ja ilusaid mängisin järele ka.

Kas mäletate oma esimest kohtumist Paul Keresega?

See oli 1971. aastal, kui Pärnu turniiri organiseerisin. Siin mängis neli meest maailma esikümnest – David Bronstein, Mihhail Tal, Leonid Stein ja Paul Keres, lisaks veel suurmeister Ljutikov.

Keres avas kuursaalis selle turniiri ja mäletan ta imestust, et saal oli puupüsti publikut täis. Mulle on see turniir jäänud meelde sellegagi, et sain organiseerimise eest Zaporožetsi ostuloa.

Kohtumisi oli teil ilmselt veel.

Põgusamaid ikka jagus, tõsisemaid vähem, sest olime erinevates kaalukategooriates. Teist korda olime koos, kui Eesti malekoondisega Taškenti spartakiaadile sõitsime.

Seal liikus Keres rohkem koos Iivo Neiga, aga rongis oli ta sageli väga lõbusana meie kupees. Ent ta jutustamised katkesid miskipärast poolelt sõnalt, kui Nei silmapiirile ilmus. Kolmandat puhku olime koos Türil, kus olin ühel suvel malelaagri ülem. Elasin ühes toas suure jutupauniku Jüri Randviiruga ja Keres käis sageli meie juures.

Milline Paul Keres teie mälestustes on?

Paul Keres jäi mu mälestusse ääretult sümpaatsena. Ja huvitav küll, omade seltskonnas polnud ta üldse selline, nagu paljudel temast mulje jäänud, et dändi ja külm ja vaoshoitud ja mis veel. Ta võis palju rääkida ja naerda nagu väike laps.

Aga selline, kellele võinuks õlale patsutada, et – no tere kah, Paul, polnud ta ka maletajate seltskonnas. Mingi barjäär või autoriteet ikka toimis.

Kas on teil olnud õnne temaga ka malepartiides mõistust katsuda?

Mängisime sellel tugeval 1971. aasta turniiril, mäletamist mööda umbes 30 käiku pidasin vastu. Simultaanil ega välgutamises polnud mul juhust Keresega mängida. Tallinnas, mäletan, olid tal omad harjumuspärased sõbrad ja partnerid, kellega ta nuppe tõstis. Eks Keres olnud minust mitu klassi kõrgema tasemega.

Paul Keres mängis Pärnu turniiridel ju veel?

Jah, ja kõige tugevam neist oli 1947. aasta NSV Liidu tugevamate puhketurniir. NSV Liit oli siis maailma tugevaim malemaa ja Pärnus mängis Endla teatris, kus praegu SEB pank, ning puhkas sanatooriumis riigi kogu eliit eesotsas Tigran Petrosjaniga. Kui õigesti mäletan, siis Keres võitis selle turniiri.

Kui Pärnu turniiridest veel rääkida, siis ülitugev oli Kerese 80. sünniaastapäeva turniir Strandis. Maailma 30 parema seast olid kohal Nigel Short, Jaan Ehlvest ja veel neli meest. Isegi Nei kiitis seda võistlust.

Kas Kerese puhul oli tegemist suure talendiga?

Keres mitte üksnes ei mänginud, vaid ka treenis Pärnus. Siin, Ammende villast üle tee valges villas valmistus ta MM-matšiks Boriss Spasski vastu. Treenerid olid Iivo Nei ja Aleksei Suetin. Viimane rääkis mulle hiljem, et niisugust töötahet nagu Keresel pole ta kellelgi näinud. Keres olla istunud päev otsa ja täie pingega male kallal töötanud. Seega – tegemist polnud üksnes talendiga.

Üks jutt või legend siia teemasse veel. Kunagi rääkis üks kaageebeelane, et Keres olla keerulistel aegadel mõne päeva kinni istunud. Aga istunud absoluutselt rahulikult, tõstnud vaid taskumalel nuppe kõik see aeg.

Teie CVsse tuleb kirjutada ka Paul Kerese büsti rajamine Pärnu. Mõtlen seda, mille ees käisid mõni aasta tagasi kummardamas ka Boriss Spasski ja Viktor Kortšnoi.

Meie koos Pärnu volikogu toonase esimehe Märt Merega seda asja ajasime jah. Mere otsis skulptor Mare Mikofi, raha palusime ja saime nii linnalt kui asutustest. Tore, et Pärnu suurmees ja tohutult sümpaatne inimene niimoodi austatud sai.

Märksõnad

Tagasi üles