Pärnu linnaorkester jätkab säästurežiimil

Linnaorkestril läheb just nii hästi kui Pärnu linnal, ütleb Kaija Velmet. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnaorkestri direktor Kaija Velmet on jaanuarist tagasi lapsehoolduspuhkuselt ja valmis taas kollektiivi juhtima.

Vahepeal on filharmooniast ja orkestrist torm üle käinud ning filharmooniat ennast enam ei eksisteerigi.

Kui palju teie allasutuses inimesi alles üldse on?

Jah, vahepealse poolteise aastaga on juhtunud palju, see on tõsi. Eks ma ole end asjade käiguga kogu aeg kursis hoidnud, nii et midagi väga ootamatut mind tööle tulles ei tabanud.

Meil töötab 32 inimest, kuid ametikohti on paberil 38, Pärnu filharmoonial oli see viimane number 42. Erinevus numbrites tuleneb rahapuudusest.

Linna valikud meie eelarve kujundamisel on olnud sellised, et meil puudub raha mitme olulise ametikoha, sealhulgas kontsertmeistri koha täitmiseks. Samuti tähendaks kahe emapuhkusel olija tööle naasmine kõigi ülejäänute palga vähendamist.

Pikaajalise lepinguga filharmoonias töötanud kontoriinimestest on masuga seoses olnud sunnitud lahkuma kaks kolleegi. Loomulikult on kärbitud kõikidel allesjäänutel palka kümme protsenti, sama palgakärpega jätkame sel aastal.

Kunstilisi valikuid tasakaalustab alati eelarve, praegu on need aga väga eelarve poole kaldu. Seetõttu ei saa me lähtuda oma kunstilistest kaalutlustest, vaid peame rahulduma oma lepingupartnerite rahakoti dikteeritavaga.

Praeguse eelarvega suudame ise korraldada ja produtseerida kaks kontserti aastas. See tähendab seda, et me saame mingil määral otsustada, mida me mängime, millise koosseisu ja dirigendiga, ja kogu kontserdi reklaami- ja muud kulud on ainult meie kanda.

Normaalne tasakaal oleks see, kui saaksime ligi 20 kontserti aastas teha oma kunstilistest valikutest ja linna vajadustest lähtudes.

Millised meeleolud valitsevad orkestris?

Praegu on tegemist orkestri elushoidmisega ja minu lugupidamine linnale selle otsuse eest! Selge on see, et kaua enam nii edasi ei saa, sest juba praegu oleme kaotamas oma nägu ja kõla. Just need on olulised faktorid orkestri eksistentsis, mitte pelk fakt, et oleme olemas.

Orkestri kunstilised eesmärgid on ainus õigustus raha kulutamisele, hetkel kulutame me raha, et tulevikus kunstiliste eesmärkide realiseerimise võimalus taas tekiks. See on küll kallis, kuid kindlasti on kordades kallim korra kaotatut uuesti looma hakata.

Milliseid meeleolusid selline säästurežiimil pingutamine tekitab, võib vahest igaüks ise ette kujutada.

Mis on üldse teie ettekujutuses linnaorkestri roll? Millised on orkestri tegevussuunad ja kui kaugele tulevikku julgete vaadata?

Milline on üldse muusika roll? Kindlasti ei ole see kasumi teenimine. Peamine ei ole tagada linnas kõrgharidusega professionaalidele tööhõivet, pakkuda muusikakooli õpetajate lisateenistust, ehtida linna tseremooniaid või lahutada meelt, kuigi orkester täidab kõiki neid rolle.

Muusika on niisama vajalik kui kool, kirik ja hästi natuke, kuid siiski ka kõrts. Muusika roll jääb kusagile nende kolme vahepeale. Ja linnaorkestri roll oma linnas ja riigis on seesama.

Orkestri tegevussuunad paneb praegu paika peaaegu ainult rahakott, kuid siiralt loodan, et ei pea liiga kaugele tulevikku vaatama, et näha puhtalt kunstilisi valikuid.

Üle-eelmisel nädalal ilmus Pärnu Postimehes väike teade selle kohta, et orkestri peadirigendina jätkab maestro Jüri Alperten. Selle üle on mul väga hea meel. Kurb on aga see, et meil puudub raha kutsuda orkestri ette külalisdirigente. Alperteni ametiaeg hakkab lõppema. Hädasti on vaja raha, et dirigente omal valikul “läbi katsuda”, sest vaid nii saame kolme aasta pärast pädevalt otsustada, kas jätkata teed koos Jüri Alperteni või kellegi teisega.

Kui kaugele tulevikku ma julgen vaadata? Linnaorkestril läheb just nii hästi kui Pärnu linnal. Soovin mõlemale pikka ja lopsakat elu!

Millal teie leping lõpeb ja kas kavatsete kandideerida jätkuvalt sellele ametikohale? Mida tahaksite selle ajaga ära teha?

Jah. Johtuvalt etendusasutuse seadusest saab olla pikim sõlmitud leping viieaastane ja minu viis aastat saab 2011. aasta augustis täis. See, kas kavatsen uueks ametiajaks kandideerida, sõltub väga paljudest asjaoludest. Vahepeal kodus oldud poolteise aasta jooksul on muutunud organisatsioon, vahetunud seal töötavad inimesed, linnavalitsuse kultuurijuhid ehk minu otsesed ülemused. Muutunud on rahastamispõhimõtted nii Pärnu linnas kui riigis. Eks aeg anna arutust.

Pool aastat on äärmiselt lühike aeg ühe orkestri arengus. Sellesse mahub suure hulga orkestrantide atesteerimine, juba seda on poole aasta kohta väga palju. Kuna jaanuarist alustas uue põhimäärusega asutus, on meil vaja välja töötada oma arengukava. Ja mis kõige olulisem: igapäevane töö ja kontserdikalendri planeerimine ning elluviimine. Igal juhul kavatsen ma töötada nii, nagu teeksin seda tööd ka järgmised viis aastat, vähem panustada poleks aus.

Produtsendi ametikohalt omal soovil lahkunud Lukas Groen on intervjuus nimetanud filharmooniat stressirohkeks kollektiiviks. Mis pingeid ta silmas peab?

Ma ei tea, mida ta silmas pidas, kuid ma võin rääkida iseenda eest. Kõige stressirohkem on see, kui pead tegelema rünnakute tõrjumise ja orkestri eksistentsi õigustamisega, mistõttu põhitöö – orkestrile hea töökeskkonna loomine jääb unarusse.

Orkestri eksistentsi võib kahtluse alla seada ka konstruktiivselt, kuid fakte moonutav agressiivne häma, millega meid sügisel üle valati, ei loo midagi, ainult lõhub. See on äärmiselt palju stressi tekitanud isegi lapsehoolduspuhkusel olles.

Pärnu kontserdibüroo ja filharmoonia tegid palju koostööd, üks neist on MTÜ, teine oli linna allasutus. Inimesed, kes neis töötavad-töötasid, on samad. Ehk linlane neid ei eristanudki. Milleks on üks ja milleks teine?

Ette on heidetud seda, et inimesed kahes organisatsioonis langesid osaliselt kokku. Ilmselt peetakse sellega silmas, et kahe organisatsiooni koostööst ei saa tekkida sellisel juhul sünergiat.

Isegi kui inimesed on osaliselt samad, on organisatsioonid erinevad. Ühel puhul võtab sama töötaja maja ehitamisel sae ja teisel puhul kirve, kolmandal juhul naela ja haamri. Vähemalt väikefirmas on kõige otstarbekam mitte seada piirangut, et sina tohid kasutada vaid kirvest, aga tema tohib ainult haamri ja naelaga töötada. Väikelinna kontserdikorralduses kehtib sama reegel: eri tüüpi organisatsioonidel on erinevad võimalused ja piirangud.

Mul pole seni õnnestunud mõista inimesi, keda häirib Pärnu muusikakultuuri hüvanguks sellise mitmekesisuse rakendamine. Põhjus, miks see häirib Pärnu mittetulundussektoris tegutsevaid kultuurikorraldajaid, meie konkurente, on päevselge. Kas nende tõttu peab linn oma allasutuse võimalusi kunstlikult kitsendama?

Milleks on Pärnu linnaorkester ja milleks MTÜ Pärnu Kontserdibüroo? Eesmärk on üks. Vahendid, võimalused ja piirangud erinevad.

Millal ilmus linnaorkestril viimane plaat ja kas on ehk veel mõni plaadistamise mõte?

Viimased plaadid ilmusid vahetult enne masu. Viimane CD ilmus 2008 ja selleks oli GB Recordsi produktsioonina valminud „Silva Caledonia“, millel enamasti kõlab Briti džässimuusiku, filosoofi ja helilooja Gavin Bryarsi looming, mida Pärnu linnaorkester esitab Eesti rahvusmeeskooriga.

2008. aastal ilmus ka DVD “Noored kotkad”, mis oli Theodor Lutsu 1927. aastal valminud ja 2008. aastal digitaalselt taastatud tummfilmi helindamine.

Salvestanud oleme aga rohkemgi: viimane salvestus on Klassikaraadio tehtud 2010. aasta Pärnu rahvusvahelise koorifestivali avakontserdil kõlanud Carl Jenkinsi “Rahumissa”. 2008. aasta detsembris salvestasime Klassikaraadio tellimusel koos Pärnu kammerkooriga Urmas Sisaski “Te Deumi”.

Millal järgmine helikandja võiks ilmavalgust näha, ei oska ennustada. Soove ja ideid on, kuid raha napib. Salvestamine on äärmiselt kallis tegevus.

Kuidas iseloomustaksite Pärnu muusikaelu?

Äärmiselt rikas. Ja selle üle on hea meel. Tõsi, publikut on jäänud viimase aastaga tunduvalt vähemaks, see mure on kõikidel Pärnu kontserdikorraldajatel. Kuid see on aja märk ja loodetavasti mööduv.



Pärnu filharmoonia 2007-2010

 “Filharmooniale sai öeldud, et nad ise peavad leidma kõige optimaalsema struktuuri, et edasi minna. Kordan: linn on andnud ülesande muusikaelu reorganiseerida, kuid pole öelnud, mis suunas see peaks toimuma.”

Pärnu abilinnapea Jane Mets, Pärnu Postimees 1. aprillil 2010


 “Meil seisavad ees suured muutused, sest Pärnu linnaorkestri eelarve oli aastatel 2005 ja 2006 suurem kui tänavu. On nukker tõdeda, et võimumänge harrastatakse ka kultuuri valdkonnas. Kultuur ja haridus vajavad rohkem kui ükski teine eluala järjepidevust ja kindlustunnet. Nendega ei saa toimetada viisil, et üks linnavalitsus asutab ja teine likvideerib.”

Pärnu filharmoonia produtsent direktori ülesannetes Helen Erastus, Pärnu Postimees 10. septembril 2010


 “Linnaorkester oli, on ja jääb.”

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu Postimees 10. septembril 2010


 “Orkester ei tee süstemaatilist tööd Pärnu heliloojate loomingu esitamisel ega salvestamisel, samuti Pärnu interpreetide kaasamisel orkestri solistidena. Peale selle pole siinse filharmoonia juhid aastate vältel suutnud käivitada regulaarseid kontserdisarju, mis annaksid linna muusikaelule muude kultuurivaldkondade taustal selge profiili, kujundaksid, koondaksid ja hariksid süvamuusikahuvilisi ja rakendaksid pädevalt väljaspool linnaorkestrit tegutsevaid Pärnu professionaalseid muusikuid.”

Muusik Andrus Kallastu, Pärnu Postimees 28. oktoobril 2010


 “Väide, et Pärnust on kadunud süvamuusika põhipublik, sest linna kontserdielu ei ole regulaarne, ajab lausa naerma. Kas tõesti see, mis igal nädalal toimub Pärnu kontserdimajas ja mujal linna kontserdisaalides, ei ole regulaarne kontserdielu?”

Pärnu linnaorkestri lapsehoolduspuhkusel direktor Kaija Velmet, Pärnu Postimees 30. oktoobril 2010


 Pärnu linnavalitsus saatis volikogusse eelnõu, millega Pärnu filharmoonia soovitakse korraldada 1. jaanuarist ümber linnaorkestriks. Ümberkorralduste tulemusena säästab linn 250 000 krooni ehk kolme inimese palgafondi. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ei taha filharmoonia üle käivates vaidlustes seisukohta võtta, vaid eeldab, et kultuuri- ja kunstirahvas ise asjad ära klaarib. “Kui see muutub vältimatuks, kaasame eksperte ja sekkume. Vaidlused saavad lahenduse avaliku konkursiga, mis loob võimaluse kõigile, aga me peame vaatama, et orkester laiali ei jookseks,” väitis ta.

Pärnu Postimees 2. novembril 2010


 ”Me ei saa kuidagi nõustuda väitega, et oleme mandunud ja meie mängutase käib alla. Loomulikult oleksime rõõmsad, kui kontserdid toimuksid sagedamini, palk oleks suurem ja linn tagaks töövahendite (pillid) olemasolu või kompenseerimise, kuid anname endale aru, et see probleem on tingitud alarahastusest, mitte halvast töökorraldusest, nagu perekond Kallastu väidab.”

Linnaorkestri muusikute murekiri, Pärnu Postimees 2. novembril 2010


 Pärnu linnavolikogu kaotas Pärnu linnaorkestri katusorganisatsiooni Pärnu filharmoonia ja 1. jaanuarist tegutseb orkester oma eelarve ja juhtkonnaga.

Pärnu Postimees 19. novembril 2010