Uus jahiseadus toob usalduse ja turvalisuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Talijärv.
Andres Talijärv. Foto: PP

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on uue jahiseaduse eelnõu ettevalmistamine kestnud juba üle kolme aasta. Meil on olnud pikki arutelusid kõigi asjast huvitatute, ennekõike jahimeeste ja maaomanike esindajatega.

Oleme oma partneritega läbi arutanud kõik kavandatava eelnõu muudatused, kuid tundub, et mõni küsimus-vastus vajab veel kord lahtirääkimist.

Uue seaduse üks põhieesmärke on jahimeeste ja (metsa)maaomanike senisest paremale koostööle alusepanek. Selle eeldus on maaomanike ja jahimeeste usaldus ning oskus probleeme omavahel lahendada. Kokkulepete ja kompromisside saavutamiseks seab eelnõu jahimehed ja maaomanikud võrdsesse seisu.

Näiteks näeb eelnõu ette, et omanikud saavad jahipiirkonnas probleemide tekkimisel õiguse jahirentnik välja vahetada. Seda muidugi vaid juhul, kui teisiti kokkuleppele ei jõuta. Seni ei ole maaomanikud jahipiirkonna kasutamisel peaaegu saanud kaasa rääkida. Ka jahipiirkonna renditasu suhtes hakkavad jahimehed ja maaomanikud omavahel kokku leppima.

Eelnõu annab maaomanikule võimaluse korraldada oma maal või metsas väikeulukijahti. See õigus ei laiene näiteks metskitse, metssea, põdra ja hirve küttimisele, küll aitab muu hulgas leevendada probleeme kobrastega, kes tekitavad maaomanikele suuri kahjustusi. Praegu jahimeeste jõud neist kõikjal üle ei käi.

Kuigi eelnõu lubab maaomanikul jahti pidada, ei saa ta seda teha, olemata jahimees. Igal kütil peavad olema jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus ja -luba. Samuti peab relva jahipidamisvahendina kasutav isik relvaloa saamiseks tegema eksami. Nii on tagatud kontroll vajalike teoreetiliste ja praktiliste oskuste ning jahi turvalisuse üle.

Eelnõu tagab kontrolli ulukivaru säästva kasutamise üle. Põhiseaduse kohaselt on riigi ülesanne loodusrikkuste, sealhulgas loomastiku jätkusuutlikku kasutamist tagava seadusandluse väljatöötamine.

Riigi kontroll jahiulukite üle paraneb. Näiteks kohustab eelnõu riiki tegema jahiulukite seiret, mis annab ülevaate ulukipopulatsioonide säilimise ja seisundi kohta. Seaduseelnõu annab riigile võimaluse seada küttimispiiranguid või jahipidamine hoopis keelata, kui seireandmed näitavad liigi seisundi halvenemist. Nii on tagatud liikide ja nende elupaikade püsimine ning looduskeskkond on tasakaalus.

Eelnõu ettevalmistamises on osalenud väga paljude huvigruppide esindajad. Ministeeriumi ülesanne on arvestada võrdselt kõikide osaliste huvidega. Eelmiste seaduste koostamisel on (metsa)maaomanikel olnud väikseim kaasarääkimisvõimalus. Ometi puudutab jaht neid otseselt. See eelnõu võtab esimest korda võrdsetel alustel arvesse kõikide huvigruppide õigusi, asetades maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu.

Edasine sõltub juba nende oskusest probleeme koostöös lahendada. Riigi ülesandeks jääb kindlustada ulukiasurkondade jätkusuutlik säilimine. Uus jahiseaduse eelnõu paneb sellele tugeva aluse.

Märksõnad

Tagasi üles