Suvenaps tuuakse Lätist

Ikla kaupluse kunded eelistavad oma lemmikmarke, näiteks Sandelsi õlut, mille hinnavahe on Eestis ja Soomes eriti suur. Foto: Mailiis Ollino

Endises Ikla/Ainaži piiripunktis asuvast Alko1000 viinapoest käib suvekuudel läbi sadu ostjaid päevas ja keskmine kunde jätab poodi ligemale 100 eurot. Ostetuim kaup pole aga mitte odavaim õllekohver Aldaris 1865 hinnaga 8,16, vaid traditsioonilised Eesti õlled A.Le Coq Premium, Saku Kuld, Saku Originaal ja Aleksander.

"Sotsiaalmeedias on väga populaarne mõttetera: autod toome Leedust, kütuse ja alko Lätist, tööl käime Soomes. Küll on hea Eestis elada," tähendas Alko1000 Läti haru omava ET Invest OÜ juhatuse liige Einar Visnapuu. Tõepoolest, ühel tavalisel argipäeval Ikla piiripoe ees peatunud autode numbrimärgid on rahvusvahelised, isegi üks varane itaalia supelsaks hakkab silma. Soomlasi liigub kaupluses rohkelt ringi. "Juba praegu moodustavad soomlastest ostjad üle 50 protsendi meie Ikla poe kundedest," märkis Visnapuu. "Ja ostetakse ikka kohvrite ja liitrite kaupa."

"Suvitan Pärnus naise vanemate juures. Lugesin nendest Eesti-Läti piiril asuvatest napsupoodidest ajalehest The Baltic Guide ja otsustasin vaatama tulla," rääkis Espoos elav Hannu Korhonen. "Naine ostis igasuguseid Läti siidreid, need on võrreldes Soomes müüdavatega nii odavad, et võib rahulikult kraanikausist alla valada, kui ei maitse. Ise võtsin proovimiseks Karhu Exporti. Pole seda varem joonud, kangevõitu teine. Kuid siin maksab kohver 10,89, Soomes kaks korda enam."

8,5kraadine Olvi Tuplapukki jäi Korhonenil siiski ostmata, ehkki hinnavahe Soomega võttis kukalt kratsima: siin 24ne kohver 12,99, Soomes Alko poes üks purk 2.48.

Rahaline võit 400 eurot

Martin Klaser, kes juba paarkümmend aastat elab ja töötab Tamperes, tutvustas lahkelt oma väikebussi pagasiruumi sisu. "Mulle meeldib Sandelsi õlle pehme sametine maitse. Kangus sobib, 4,7 kraadi. See on kvaliteetõlu," polnud mees kiitusega kitsi. "Ja siin Alko1000 poes maksab kohver vaid kümme eurot, Soomes ligikaudu 30! Seepärast võtsin kohe rohkem. Viin töökaaslastele, pakun poja ristimispeol."

Klaseril oli kahju, et ta oma naispere tellimusi ei saanud täita, nende soovitud kvaliteetseid Inglise siidreid selles kaupluses hea hinnaga müügil polnud.

"Viina see-eest jagus," naeris Martin.

"Hommikul tulime laevaga Helsingist, õhtupoolikul sõidame tagasi Soome. Jube matk küll, aga rahaliselt oleme võidus. Arvutasime välja, et Tallinnas oleks kogu see koorem 400 eurot rohkem maksnud. Osa ostetud purke-pudeleid on veel Eesti pandimärkidega, need on kavas ka kenasti kokku koguda ja Eestisse tagasi tuua," lisas Martini kaaslane Kaido.

Foto: PP

Poe siidrite külmleti juures asjatavad neiud aga nii kriitilised polnud. "Jube head olid," ütles end nüüdseks juba poe püsikundeks pidav Silja ja ladus Läti Džonse (1,26 purk) ostukorvi. Ehkki Zelta õunasiidri pooleliitrine purk oli tunduvalt odavam, kõigest 59 senti, ja poolteiseliitrine plastpudel 1,69 eurot.

Väljakujunenud maitse-eelistustest näisid kinni pidavat kõik järjest pikenevas järjekorras sabatanud meesostjad. Ikka kärutäite kaupa Alexandrit, Saku Kulda ja A.Le Coq Premiumi.

"Soomlastele ongi Aldarise õlut väga raske müüa, nii soomlased kui eestlased ostavad oma tootemarke," märkis Visnapuu. Ent Soome ostjad usaldavad ka Liviko kaubamärki. Alko1000 poodide kõige ostetumad kanged napsud on Ekstra ja Laua viin, Jim Beami burboon ja Captain Morgani rumm.

Ainaži Alko1000 lahke ja vastutulelik müüja Inga Zeile-Gegere on aga kõige uhkem hoopis poe veinivaliku üle. Veinide – need kõlbavad ka sõprade aiapeole külakostiks viia – hinnad algavad kolmest ja poolest eurost pudel. "Vahuveini on juunis väga palju ostetud, samuti kolmeliitristes BIB-pakendites veine," rääkis Zeile-Gegere.

Ehkki Alko1000 veinivalikus on palju Läti hulgifirmade pakutavaid veine (näiteks Carnevale di Venezia vaid 3,69, Paparuda Pinot Noir hinnaga 4,23 eurot pudel jne), ostavad eestlased tema sõnade järgi kõige enam siiski tuntud tootjate veine, mille maitse varasemast tuttav. "Näiteks Santa Helena, Jacob`s Creek," märkis ta.

Otsekui müüja sõnade kinnituseks olid kõik Martini Proseccod (5,99 eurot pudel) poe vahuveiniosakonnast otsa saanud. Miks mitte aga proovida Prosecco asemel hoopis mõnd kadunud Kalev Kesküla poolt nii hinnatud Hispaania cava`t? Cava hinnad algasid neljast eurost (Bonaval Semi Seco 4,09 eurot).

Kolmas kauplus avamisel

Lätisse odavama alkoholi järele hakkasid eestlased sõitma alates tänavu kevadest. Täpsemalt pärast 1. veebruari, mil valitsus tõstis 15 protsendi võrra kangete alkohoolsete jookide aktsiisi. Tänu aktsiisitõusule on Alko1000 kaupluste käive nii jõudsalt kasvanud, et firmal on lähiajal kavas avada kolmaski piiripood. Kus, ei soostunud Visnapuu avaldama.

Visnapuu ei osanud kommenteerida kuuldusi, nagu kavatseks Läti valitsus juba nädala pärast, alates 1. juulist riigis alkoholiaktsiisi tõsta. "Teoreetiliselt võiks see toimuda alles järgmise aasta 1. märtsist, nii on neil koalitsioonileppes kirjas. Samas võivad Lätis valitsuse seisukohad üleöö muutuda, lausus ta.

Visnapuu sõnul ei saa seda pahaks panna, kui eestlased käivad Lätis odavamat alkoholi ostmas ja seeläbi maksud naaberriiki jätavad. "Meie oleme ju Soome ostjate pealt 20 aastaga piisavalt teeninud, mis siis, kui Läti nüüd teenib meie pealt. Euroopa Liidu riigid ikka aitavad üksteist. Soome aitab Eestit, meie Lätit," mõtiskles ta ja kutsus samas ostjaid keskkonnateadlikkust üles näitama. "Palun kõikide meie poodide töötajate nimel pandipakendi märkideta purke ja pudeleid mitte loodusesse jätta, vaid kokku koguda ja selleks ettenähtud kohtadesse viia," pani ta ostjatele südamele.

"Hinnavahe on oluline," põhjendasid kõik küsitletud ostjad, miks pikk reis Pärnust ja isegi Viljandist sai ette võetud. "Võtame ühe viieliitrise viinakohvri – odavaim maksab 4,43. Hinnavahe on ligikaudu 30 eurot ainuüksi laevahindadega võrreldes. Bacardi maitsestatud rumm on Pärnu Kanpolis pidevalt müügil hinnaga 14,99. Rimides on 0,7-liitrine pudel 21,50, Selveris 24 eurot, siin aga maksab sama jook samas pudelis 14,47," toodi näiteid.

Säästlik tarbija saab veel rohkem allahindlust. Puudub ju Lätis tänapäevani pandipakendite süsteem, mistõttu pole sealsetele hindadele lisatud taara maksumust. Veelgi enam, sarnaselt Soomes elava Martiniga võib pärnakas Iklast ostetud õlle- ja siidripurgid Pärnus taaraautomaati viia.

Pikka iga sel säästunipil siiski pole, sest alates järgmisest aastast võib Eesti pandimärgiga alkohoolseid jooke müüa ainult Eestis. Suuresti just "tänu" Alko1000 kauplustele on kõvasti kasvanud vägijookide sissevedu ja see toob Eesti taaraautomaatidesse miljoneid pandipakendeid, mille pealt ei ole ostmise hetkel tagatisraha makstud.

"Piirikaubanduse temaatika, mis on viimase viie-kuue kuuga saanud väga suure hoo sisse Valgas ja Iklas, on kasvanud niivõrd suureks ja näitab nii suurt kasvutrendi, et praeguse loogika järgi Eesti pandisüsteem pikalt ei püsi," on ERRile rääkinud Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal. Tarbija jaoks tähendab muudatus seda, et edaspidi ei saa enam taaraautomaatidesse tagastada Eestist pärit lahja alkoholi pakendeid, mis on ostetud välismaalt või tax-free tsoonidest. Tootjatel tuleb aga tulevaks aastaks sildid ja purkide kujundus ümber teha.

Piirikaubandus on suur maksuprobleem

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel oli mai lõpu seisuga kümme protsenti Eesti kange alkoholi turust Lätti siirdunud ja prognoosi kohaselt soetavad Eesti ostjad aasta lõpuks 20 protsenti kangest alkoholist Läti piiril asuvatest kauplustest.

Eesti riigile jääb tänavu piirikaubanduse mõjul laekumata 15–20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu alkoholilt, mis müügihetkeks Lätti viiakse, kuid Eestisse tagasi tuuakse. Läti piirikaubandus on praeguseks Eestile tõsine maksuprobleem.

"Eestil on aeg mõtlematult tehtud aktsiisitõusud tagasi pöörata ja uued planeeritud tõusud peatada, sest kui inimesed harjuvad Läti odavat kaupa soetama, loob see püsivad salakaubanduse ahelad pikkadeks aastateks," hoiatas alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

Peili ütlust mööda on kõrged hinnad hoogustanud salaturgu. "Illegaalse kaubanduse tõttu kannatavad nii Eesti kaupmehed, tootjad kui ka riik. Aktsiiside tõusust on võitnud vaid Läti ja hangeldajad, kahjud jäävad Eesti kanda," selgitas ta.

Kange alkoholi maksulagi jõudis kätte juba 2015. aastal, mil kange alkoholi aktsiisi 15protsendilise tõusu mõjul riigi eelarvelaekumine hoopis viis protsenti vähenes. Sellegipoolest järgnes 2016. aasta veebruaris veel üks 15protsendine alkoholiaktsiisi tõus ja riik plaanib järgmisel neljal aastal täiendavat iga-aastast kümneprotsendist aktsiisitõusu. Enim puudutab alkoholiaktsiisi tõus kange alkoholi sektorit, mille aktsiis sama mahuprotsendi pealt on 2,6 korda kõrgem kui näiteks õllel, mille jaoks aktsiisitõusu mõju on piirdunud paari sendi lisandumisega pudeli hinnale.