Maasikaid tuleb mühinal

Teist päeva nopib koos emaga Hiiekivi maasikapõllul marju 14aastane Maire Nuut. Foto: Tanel Pihelgas

“Põllud on marju nii täis, et kui ilma hoiab, saab paar järgmist nädalat korralikku saaki,” tõdeb Vändra valla maasikakasvataja Arne Aunapuu.

Kolmel hektaril kuuendat aastat maasikaid kasvatava Hiiekivi turismitalu pidaja Arne Aunapuu marjanoppijad toovad iga päev põllult sadu kilosid maasikaid, mis lähevad kaubaks taluväraval ja Pärnu turul.

Vändra vallas Suurejõest kolme kilomeetri kaugusel on maanteel viit, mis juhatab Hiiekivi turismitallu – sama teed mööda jõuab Kurgja talumuuseumini. Viida kõrval seisab maamärgina postament suure maasikaga. Eelmisel nädalal, kui pärast tormi esimene tõeline maasikauputus tekkis, ei jõudnud korjajad nii palju marju põllult ära tuua, kui peremees neid talu väravas maha jõudnuks müüa, ja Aunapuu oli sunnitud mõneks ajaks maasikaviidale kilekoti peale tõmbama.

Hiiekivi peremees on tänavuse saagiga rahul. “Polka” sordist paremat pole, see on kõige magusam. “Maasikas õitses ilusti ja tõotas kena saaki, elasime üle põua ja tormi,” kirjeldab Aunapuu. “Enne jaani möllanud torm peksis taimed vastu maad ja segi, aga ega looduse vastu saa.”

Küll teeb maasikakasvatajal hinge täis, kui ta näeb marjamüüjat, kes pakub Eesti maasika pähe kaugemalt toodud marju. “Näen värvist ära, et see pole Eesti maasikas,” seletab Aunapuu, kes on nii söakas, et läheb märkust tegema, kui sellist asja näeb. “No teatagu ausalt, et need on Läti või Poola marjad, miks seda häbeneda,” nendib ta.

Kui vahepealsetel aastatel oli maasikakasvatus Pärnumaal unaruses, on nüüd mitmel pool uuesti põldude rajamine käsil, teab Aunapuu.

Kõige raskem on maasikakasvataja ütlust mööda leida korjajaid – 50 senti kilo eest peetakse liiga väikseks tasuks. Nobe naine toob põllult poole päevaga 50–60 kilo.

Aunapuu maasikad kasvavad puhtas keskkonnas, maasikapeenarde vahesid niidetakse murutraktoriga ja taimemürke ei kasutata, ka näiteks herbitsiidi Roundup pole Hiiekivi põldudele kunagi pritsitud.