Külavanem kostab enda valijate eest

“Küladevahelist koostööd on vaja rohkem teha, igal pool,” arvab Mannare külavanem Eevi Tasane. Foto: Urmas Luik

Külavanema valijad pole vasak- ega parempoolsed, vaid kohalikud, kes võtnud nõuks usaldada enda eest ja nimel vallamajas kostma ja uudiseid levitama teada-tuntud hakkaja mehe või naise.

Sellise esindus- või usaldusisiku poolt hääletamisele ei eelne plakatinägude tänavagaleriid ega kihutuskoosolekud. Külavanemaks olemine on ühiskondlik kohustus, mis sobib paiksetele missiooniinimestele.

Eesti külaliikumine Kodukant koostas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja põllumajandusministeeriumi toetusel külavanemate andmebaasi. Sellest selgub, et riigis on 4435 küla ja 1231 külavanemat, kes esindavad nappi kolmandikku ehk 1434 küla. Mõnel külavanemal lasub vabatahtliku tööna isegi seitsme küla esindamise kohustus. Pärnu maakonnas on 324 küla ja 22 külavanemat.

Pärnumaa eripära

“Pärnumaa eripära, võrreldes teiste maakondadega, seisneb selles, et meil on olnud suund pigem tugevate kogukonnapõhiste seltside tekkele ja nende kaudu eestkostmine,” väidab Krista Habakukk, kes on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse nõustaja ja maakonnas külaliikumise särav vedaja.

Maainimesena leiab Habakukk, et kui külal või piirkonnal on soov ja tahe korraldada seltsitegevust ja valida külavanem, on see igati tervitatav.

“Iga küla peab aga enne väga hoolega läbi mõtlema, mis ootused on neil külavanema ametile ja mis osas nemad ise heade külaelanikena külavanema tegevusse panustavad, sest just sellest sõltub see, kas külavanem saab endale küla antud volitusi täita,” arutleb Habakukk.

Are vallas on Kodukandi andmetel külavanem neljal külal. Need on Kurena, Lepplaane, Võlla ja Murru, kus külavanem valiti 2003. aastal ja talle toeks tugirühm – 11 inimest. See on piirkonna tuumik, kes hiljem moodustas MTÜ Murru Küla Seltsi. Läinud aastal tunnustas Pärnumaa Kodukant aasta küla tiitliga Suigu-Murru külade piirkonda oma liikmete ettevõtlikkuse eest.

“Külavanemana olen katsunud lahendada näiteks küla elektriprobleeme,” räägib Murru külavanem Signe Rõngas. “Oleme koostanud kirju Eesti Energiale, kuna madalpingeliinid on väga pikad ja voolukõikumised suured. Osa külast sai nii uued alajaamad ja kaabelliinid ja nüüd on lootust teisel külapoolel.”

Rõngase jutu järgi on ta murrulaste usaldusametis hoidnud ühendust teemeistriga ja kui tee väga treppi läinud, helistanud või palunud kevadise teedelagunemise ajal paigaldada massipiirangumärgid.

Toimuva talletaja

Tori vallas on ametlik külavanem kuuel külal, neist hajusa Mannare eestkostja on Eevi Tasane, kes ehk kohalikest tihemini vallakeskuses käib. Kutselise raamatupidaja täpsusega räägib Tasane küla 19 majapidamisest ja ühisettevõtmistest.

“Oleme igal aastal teinud külapäevi, eelmine jäi vahele, sest meie korraldada oli valla kodukandipäev, Riina Müürsepp elab ka meie külas ja aitab igati kaasa,” viitab külavanem Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktorile. “Meil on küla kroonika, seda peab minu tütar Heli, samuti on sinna kogutud vanade inimeste kirjeldused omaaegsest külaelust. Ja näitusi oleme teinud, külapäeva ajal näiteks vanadest majapidamis- ja põllutööriistadest, sirpi nägid lapsed seal vist küll esimest korda.”

Külavanem on Tasase kinnitusel nagu usaldusisik: kui kellelgi on mure, tullakse tema juurde või käiakse nõu küsimas. Näiteks seljatas küla kahe eaka elanikuni viiva metsavahetee lõhkujad.

“Kokkukuuluvuse tunne peab külas olema,” rõhutab Tasane, kelle sõnutsi on tähtis üksteise aitamine ja omavahel läbisaamine.

Tori vallavalitsuse algatusel kutsutakse kokku külavanemate ja -liidrite ümarlauda, kus osalised saavad teavet ja selgitusi valla ettevõtmiste kohta.

“Küladevahelist koostööd oleks vaja rohkem teha, igal pool, meid on ju nii vähe,” nendib seitse aastat tagasi Mannare külavanemaks valitud Tasane.

Ühishuvide esindaja

Pärnumaa külade ja külavanemate suhtarvu järgi on ametlikult valitute hulk tagasihoidlik, aga sisuliselt samasugust ülesannet täidavad ju seltside juhid ja sädeinimesed. Nii et arvu 22 võib julgelt mitmega korrutada.

Habakuke selgituse järgi küsitles Pärnumaa Kodukant kaks aastat tagasi maakonna külavanemaid ja kohalike omavalitsuste juhte. Selgus huvitav seis: omavalitsus näeb külavanemat pigem vallavalitsuse käepikendusena, kelle peamine tegevus oleks vallavalitsuse ja -volikogu info edastamine. Külavanemad ise aga näevad ennast küla ühishuvide eest seisjana nii valla kui maakonna otsuste tegemisel.

“Minu hea kogemus ütleb, et külavanem on inimene, kes on külarahva volitatud küla ühishuvide eest seisja, eestkõneleja ja kokkulepete sõlmija,” tõdeb Habakukk. “Hea külavanem ei tegutse kunagi üksi, tal peavad olema oskused inimesi kaasata ja ülesandeid delegeerida, vajadusel osaleda päevapoliitikas või olla diplomaat.”

Külavanemal on õigus esindada küla, kutsuda kokku koosolekuid ja algatada külaelu probleemide lahendamiseks arutelusid, nõuda külaelanike huve puudutavate teemade arutamist vallavalitsuses ja -volikogus.

Lepinguta auamet

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on aleviku- ja külavanema kohta kirjas, et vallavalitsuse ülesannete täitmine sätestatakse lepinguga. Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, millega määratakse tema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood.

Rõngase sõnutsi on Are vallas räägitud külavanema statuudist ja lepingutest, kuid nendeni pole jõutud. “Kuna Ares ei ole lepingut ega statuuti, pole paigas täpsed kohustused, seega on võimalik valida, mida teen,” mainib ta.

Parimas variandis võiks Tasase, Rõngase ja mitme teisegi külavanema arvates olla nii, et kui kogukond otsustab valida endale eestkostjaks külavanema, öeldakse selgesti, mida temalt oodatakse. Ja pannes talle kohustused, tasutakse solidaarselt osa kulutustest. Omavalitsus aga sätestab lepinguga, mida tema külavanemalt soovib, ja aitab kanda osa kulutustest. Selles südamega tehtavas töös on määravad küla asukoht, elanike arv ja keskmine vanus, probleemide suurus ja see, mida kogukond tahab teha.

Tori vallavanem Mart Vaiksaar ütleb, et neilgi tegutsevad külavanemad ühiskondlikel alustel, lepinguta.

“Minu seisukoht on selline, et omavalitsusi võime liita või lahutada, aga külad on inimeste ajalooliselt väljakujunenud kooselamise kohad ja külaelu aktiviseerimine on väga tähtis,” rõhutab Vaiksaar.



Külavanemad

 Eestis on 4435 küla ja 1231 külavanemat.

 Külavanem on 1434 külal, mõni neist esindab isegi seitset küla.

 Pärnumaal on 324 küla ja 22 külavanemat.

 Maakonna kaheksas vallas – Are, Häädemeeste, Paikuse, Sauga, Surju, Tori, Varbla ja Vändra vallas – on küladele valitud esindajad.

 Külade esindajad on: Are vald: Jüri Kitšigin Kurena, Signe Rõngas Murru, Arti Soosaar Lepplaane ja Einu Kahest Võlla külast. Häädemeeste vald: Ene Hunt Pulgoja ja Lembit Künnapas Rannametsa külast. Paikuse vald: Arvo Lorents Vaskrääma külast. Sauga vald: Heini Soobik Kilksama, Urmas Udikas Räägu, Harri Lind Urge, Kaido Kukk Eametsa ja Kadi Soosaar Nurme külast. Surju vald: Robert Miller Ristiküla ja Zoja Kallas Jaamaküla külast.Tori vald: August Avamets Kuiaru, Eevi Tasane Mannare, Urve Paluoja Muraka, Valdo Kask Oore, Jüri Tamm Piistaoja ja Jaan Tekko Randivälja külast. Varbla vald: Ants Ruhno Muriste külast. Vändra vald: Teemo Lääts Pärnjõe külast.

Andmed: Pärnumaa Kodukant