Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse korraldatud finants- ja majandushariduse õppevahendite võistlusest “Rikas elu” võttis osa kolm Pärnuga seotud inimest.
Pärnakad pakkusid majandusõppe mõtteid
Esimese sedalaadi võistluse eesmärk oli anda põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning matemaatikaõpetajatele ideid, kuidas siduda rahandus- ja majandusteemad põhikooliastme õppekavaga, muutmaks majanduse algtõdede omandamine noortele lihtsaks, huvitavaks ja praktiliseks.
Konkursi võitis Kiili gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Riina Raja, kellele tõi edu elulistel näidetel põhinev pere-eelarve planeerimise õpe.
Pärnut esindasid võistlusel Gabriele moe- ja tantsukooli õpetaja ning virtuaaldisainer Marten Palu, Hansagümnaasiumi õpilane Taimar Müller ja koolitaja, Pärnu kolledþi ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala tudeng Tõnis Kusmin.
Põhimõisted selgeks
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu pidas Palu ja Mülleri koostatud mahuka majandusõppekava suurimaks väärtuseks põhjalike selgitustega majandusmõistete kogumikku, mis sisaldab nii isikliku majandamise ja finantstegevuse kui ettevõtluse alustõdesid. Suitsu hinnangul on tegu hea näidismaterjaliga nii õpilastele kui õpetajatele.
Teabekeskuse juht tõstis esile autorite originaalset lähenemist päevakajalisele säästmise ja laenamise teemale ning töös toodud rahandus- ja majandusmõistete arusaadavaid definitsioone.
“Teabekeskuse uuringud on nimelt näidanud, et Eesti elanikel napib teadmisi majanduse ja rahanduse terminitest arusaamisel. Tervelt 50 protsendi Eesti inimeste majandusteadmised vajaksid täiendust. Teadmiste nappusel jäävad pahatihti mõistmatuks finantsteenuste lepingud,” rääkis Suitsu.
“Oma tervise puhul peame loomulikuks, et tagajärgedega tegelemise ja ravimise asemel on mõistlik tõbesid ennetada. Samamoodi tasub hoolitseda isikliku finantstervise eest ehk õppida, kuidas planeerida rahaasju ja majanduse toimimist 21. sajandil. See on vajalik oskus kõigile,” kinnitas teabekeskuse juht.
Palu ja Mülleri selgitusel on nende õppekava mõeldud küll 7.-9. klassi õpilastele, kuid materjali võib läbi töötada igaüks, kes soovib oma majanduslikku ja rahanduslikku intelligentsust arendada.
Palu ütlust mööda elavad eestlased ühiskonnas, kus raha on kui värvipalett elukvaliteedi kujutamiseks. Sestap peaksime üldhariduslikul teel rahanduse kohta rohkem ja praktilist infot saama, arvas ta.
“Ettevõtjaks hakkavad küll vähesed inimesed, kuid usun, et ettevõtlust õppides saavad inimesed kvaliteetteadmisi kõikide eluvaldkondade kohta. Seega on meie õppematerjalid mõeldud kogu ühiskonnale,” täiendas Müller.
Elulised ülesanded
Tõnis Kusmini väljamõeldud ülesannete kogumi puhul tõstis Suitsu esile praktilisust: kuidas arvutada palka, koostada eelarvet ja planeerida kulutusi.
“Kusmini konkursile esitatud ülesanded panevad õpilasi mõtlema oma tuleviku sissetulekute ja pensionipõlve heaolu tagamisele. Aitavad noortel mõista, kuidas ja kas tänased otsused mõjutavad nende homset rahalist olukorda,” sedastas Suitsu.
Kusmin lisas, et tema koostatud õppematerjalid on mõeldud põhikooli lõpuklassidele kasutamiseks matemaatika-, ühiskonnaõpetuse ja majandustundides. “Need õpetavad lihtsaid, kuid noorele inimesele olulisi teadmisi, nagu näiteks, et palganumber, mis on kirjas töölepingus, pole see raha, mis tegelikult arvele laekub; kuidas koostada pere-eelarvet ja kohandada seda muutuvate tuludega, et mitte sattuda makseraskustesse ega võlgadesse,” selgitas Kusmin.
Konkursile laekunud 28 tööd hindas þürii, kuhu kuulusid peale Piret Suitsu haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse peaekspert Einar Värä, Mainori ettevõtluskooli professor Andres Arrak, ajalooõpetajate seltsi esimees Indrek Riigor, majandusõpetajate seltsi esimees Elbe Metsatalu, Eesti ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse liige Marika Kaasik ja Swedbanki personaliarenduse spetsialist Terje Veide.
Kõik võistlustööd on õpetajatele kättesaadavad teabekeskuse kodulehel www.teabekeskus.ee, samuti pannakse need üles muudele õppematerjalide veebilehtedele.