Marika Priske: Hästi palju oli tuge sellest, et mulle pakuti tööd ja päris huvitavaid asju.

Foto: Urmas Luik

27. jaanuaril algab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile Marika Priskele kõik uuesti. Lugema hakkavad järgmised viis aastat ministeeriumi tippjuhina. Ent üsna hiljuti oli Priske seda meelt, et riigiametnikuna ta enam jätkata ei taha.

17. novembril esitas kaitsepolitsei Marika Priskele ja maanteeameti peadirektorile Tamur Tsäkkole kahtlustused seoses riigihangetega kahel teeobjektil. Päev hiljem otsustas valitsus algatada Priske suhtes distsiplinaarasja menetluse, kuid selle käigus ei leitud tema tegevuses distsiplinaarsüütegusid. Priske teenistussuhe peatati menetluse ajaks ja hiljem ennistati ta ametisse. Kriminaalkuriteos on ta siiani kahtlustatav.

Kokkusaamisele saabus Priske sama Škodaga, mille läbiotsimist kaitsepolitsei poolt kirjeldas värvikalt Äripäev. Kooliõe enda kohta ei ütleks, et ta näinuks välja kuidagi teistmoodi kui viimati keskkooli lennu kokkutulekul, ehkki viimased kuud pole kerged olnud. Ühine keskkooliaeg ehk põhjendab ja õigustab intervjuus sina-vormi kasutamist.

Ajakirjandus süüdistas prokuratuuri ja kaitsepolitseid Eesti riigile kahju tekitamises, kuna Euroopa Komisjon on peatanud teedeehituse rahastamise asjaolude selgumiseni. Kas võib juhtuda, et jääme suurest summast lõpuks ilma?

Isegi siis, kui Euroopa Komisjon otsustaks, et hankega seoses on toimunud rikkumine, seda raha Eestilt ära ei võeta. Saaksime esitada mingi teise teeobjekti. Kõnealusel juhul pole rikkumist ja uus hange on käimas. Muidugi, tüli on ikkagi, sest komisjonile peab andma selgitusi.

Meedias on väidetud, et riigihangetest umbes neli protsenti jõuab vaidlustuskomisjoni ja neist omakorda üks protsent kohtusse. Kuna tavaliselt on tegemist laiemat huvi pakkuvate juhtumitega, jääb mulje, nagu oleks meie riigihankeseadus vigane. Pärnus on nii kohtusse antud prügiveo konkursi tulemused. Kuidas tegelikult?

Kui hankemenetlus piirdub vaidlustuskomisjoniga, on see isegi hea, sest prügiveo korraldamise konkursiga saab kohe kohtusse minna.

Lõviosa hangetest on väiksemahulised ja seal ei ole suurt motivatsiooni vaidlustada. Kui hanke maht on juba sadades miljonites, on selle võitmine või kaotamine ettevõttele väga oluline. Motivatsioon on võidelda lõpuni ja kui ise ei saa, püüda takistada konkurenti. Teedehangetega on üldse raske seis, juba ehitajate isiklikud suhted on ajalooliselt halvad. Riigihankeseaduse kohta niipalju, et ma ei tea paraku kedagi, kes seda kiidab. Irooniliselt on minu advokaat öelnud, et juristid peaks sellega rahul olema: seadus muudab menetluse järjest keerukamaks ja menetlus on juba ammu olulisem kui asi ise. Samal ajal on süsteem nii ostjatele kui müüjatele võrdselt kohmakas ja kallis ning kindlasti saaks seda märgatavalt parandada.

Kaitsepolitseis sulle kahtlustuse esitamine tuli paljudele täieliku ootamatusena. Omal ajal uuris majanduskuritegusid majanduspolitsei ja eeldasime, et neil on pädevust ja võimekust majandusasjadest läbi närida. Nüüd on see kaitsepolitsei rida. Kapo traditsioonilist rolli on nähtud riigivastaste paljastamises. Kas neil on tõesti pädevust ja suutlikkust uurida teedeehitust, üldehitust, kalandust ja muid väga erinevaid valdkondi?

Mõistagi on mul selle kohta isiklik arvamus ja sa võid arvata, milline see on.

Minu arvates on täiesti ebamõistlik riigihankeseaduse rikkumisi kriminaliseerida. Kui on tegemist lohakuse, kahju tekitamise, isikliku kasu, korruptsiooniga, on sanktsioonid muidugi vajalikud. Kui aga kõigis suuremates hangetes toimub aastatepikkuselt vaidlusi, kus pidevalt leitakse, et midagi on rikutud, siis ilmselt ei saa iga rikkumine kuritegu olla.

Näiteks peaaegu kõik suured hanked käivad läbi vaidlustuskomisjonist ja kui juhtumisi tehakse otsus pakkuja kasuks, et hankija rikkus riigihangete seadust, soovitab komisjon teha teistmoodi, näiteks muuta tingimusi, võiks ju kõigi suhtes algatada kriminaalmenetluse. Advokaadid on loomulikult päris andekad.

Näiteks Ülemiste ristmiku suure hanke odavaima pakkumise tegid lätlased, järgmine pakkumine oli suurusjärgus 20 miljonit krooni kallim.

Lätlaste edukaks tunnistamine vaidlustati, kaevati, et neil on kümme tegevusluba puudu. Vaidlustuskomisjon, lähtudes sellest, et kui Lätis võib ilma nende lubadeta tegutseda, tohib Euroopa Liidu teenuste vaba liikumisega samamoodi tegutseda Eestis, lükkas üheksa loa suhtes vaidlustuse tagasi.

Üks oli turvanguteenuse luba rajatise kohta, mille ehitamine maksab mõnikümmend tuhat krooni. Selle loa vaidlustus rahuldati. Ja kuigi kogu projekt maksumus oli üle poole miljardi, tuli lätlaste pakkumine tagasi lükata ning edasi minna järgmise, 20 miljonit kallima pakkumisega.

Meil juurduva loogika kohaselt oleks lätlaste edukaks tunnistamine seadusrikkumine, mille eest saaks kedagi vastutusele võtta.

Selline olukord ei ole normaalne. Inimestel, kes reaalsete hangetega pole kokku puutunud ega tea, millised on tegelikud probleemid ja seosed, on tõesti protsesse raske mõista.

Äripäeva kirjeldus, kuidas su autot läbi otsiti, meenutas lausa põneviku süžeed.

Sa ei kujuta ettegi …

Hea veel, et, käed raudus, vangitorni ei veetud.

Paragrahv vist ei lubanud, see polnud halastus kapo poiste poolt.

Kui see jama algas, mõtlesin, et on 50-50 tõenäosus, et lööd sellele tööle käega. Seda enam, et ametiaeg hakkas täis saama. Kuid möödunud aasta lõpul minister Juhan Partsi intervjueerides sain aru, et tema toetus ja usaldus võivad sinu riigiametnikukarjääri pikendada.

Kuna mu ametiaja lõppemine oli ette teada, siis lahkumist kaalusin sügavalt juba enne teehangete lugu. Et võib-olla oleks aeg. Loogiline mõte. Pealegi, kui oled juba üle kümne aasta seda tööd teinud. Et kas oleks vaja muutust nii endale kui teistele.

Pärast toimunud sündmusi ei arvanud ma, et kujunenud olukorras oleks võimalik jätkata. See on pretsedent, mind usaldati juhtumis, mis õieti pole veel kuhugi jõudnud ega lõppenud. See, et minister tegi ettepaneku ja valitsus seda toetas – ma ei rõõmusta niivõrd võimaluse üle tööd edasi teha, vaid usalduse üle. See tegi mind õnnelikuks.

Siiani saan e-mail’e võhivõõrastelt inimestelt, kes soovivad edu ja jõudu. Päris uskumatu: inimesed tõesti hoolivad ja on abivajajat valmis aitama.

Kas oled kõige pikaealisem kantsler meie ministeeriumide süsteemis?

Ei ole. Märt Kraft, kes lõpetab, oli poolteist aastat varem ja põllumajandusministeeriumi kantsler oli minust umbes aasta enne.

Lihtsustatult öeldes on kantsler see, kes tagab ministeeriumi toimimise isegi siis, kui poliitilised tuuled ministreid puhuvad. Kuidas näeb õigupoolest välja su tööpäev?

Päevad on väga erinevad. Riigiasutus ei erine oluliselt mõnest muust suurest firmast. Firmal on omanikud, nõukogu, soov ja visioon, millistele turgudele tahetakse jõuda, missuguseid kulusid kärpida, ja tavaliselt ei öelda ette, kuidas seda kõike saavutada. Sama on ministeeriumis. Ent ettevõtte töö, isegi suurte firmade puhul, on väga palju kitsama temaatikaga kui see, mille eest vastutab ministeerium.

Kuidas kantsleri päev pihta hakkab? Kas hommikul kell üheksa tõmmatakse masinavärk käima?

Eks meie majas tea kõik, et kantsler on ilu pärast. Kantsler ise ei tööta ju midagi välja, ei kirjuta pikki artikleid, ei lahenda üksinda probleeme. Ikka üritad inimesi innustada, aru saada, mis toimub, pikad vaidlused osapooltega nii majast kui mujalt, eriarvamused, mida proovid kokku viia, teiste ametkondade, ettevõtjate eri huvid. On neid, kes arvavad, et ettevõtjatega ei peaks üldse kohtuma. Minu ettekujutus on, et väga on vaja teada, mis toimub väljaspool avalikku sektorit.

Ammu enam ei ole häid ja halbu lahendusi. On keerulised valikud, seosed, mille kaudu elu edeneb.

Kas 12–14 on lõuna?

Lõuna on siis, kui aega üle jääb. Tavaliselt on lõuna töine, see on hea vorm kellegagi midagi arutada.

Millal kantsler õhtule saab?

Suhteliselt hilja. Päeval pole võimalik palju lugeda, mõelda või alla kirjutada. Üritan, et see väga hilja ei oleks, nii seitsme paiku.

Kas kantsleri kabinetis kustub tuli viimasena?

Kuidas kellelgi. Kõik oleneb teemadest. Ma pole alati kõige viimane lahkuja ega esimene tulija. Kui inimene on hommikul uimane ja rohkem õhtune töötaja, võibki ta endale sellise tsükli valida.

Kas mitte kunagi pole tulnud sellist pakkumist, et läheks kohe tagasi vaatamata uuele tööle?

Kui pakkumine oleks olnud nii hea, siis vahest oleksin ju läinud. Naljakas, et kõige huvitavamad pakkumised tulid kohe pärast kahtlustust. Inimesed ei kujutanud ette, et mulle on põhjust pakkuda ja ma võiksin kaaluda. Hästi palju oli tuge sellest, et mulle pakuti tööd ja päris huvitavaid asju.

Küllap arvati, et saan isegi nüüd aru, et riigile pole mõtet nii palju pühenduda ja võiks teha midagi muud. Tunduski väga hea mõte.

Millisele kohale võiks ministeeriumi kantsleri amet olla hüppelauaks?

Kuhu ma hüppama peaksin? Teen tööd, mis on huvitav, et saaks normaalselt ära elada, mingit erilist ambitsiooni ei ole. Rikkaks niikuinii ei saa. Juhtimisambitsiooni olen ma elus rahuldanud, see peab olema huvitav asi, mida teha. Mulle meeldib, et inimeste ring, kellega kokku puutun ja suhtlen, on Eesti tipp. Need inimesed on väga huvitavad. Erasektoris oled ikka väga palju eemal.

Kantsleritöö pole seega rutiinne?

Ei, kindlasti mitte. Elu oli natuke rutiinseks muutunud, kuid see rutiin purustati hoobilt. Motivatsioon oma töös tuleb igaühel ise leida, see on mõtlemise küsimus.

Kantsler peab tegelema oluliste probleemidega, ent teemad, millesse soovid süveneda ja rohkem panustada, saad ise valida. Muide, kapo poisid ei kujuta ettegi, et kantsler võiks mõnes teemas kaasa mõelda. Nad töötavad ebateadlikult selles suunas, et kogu meie elu oleks üks protseduurireeglite ja sammude kogumik, et puuduks igasugune initsiatiiv, eneseanalüüs. See, kui vastutad vaid oma rea ajamise, mitte lõpptulemuse eest, on väga ohtlik tendents. Inimesed ei tohiks muretseda pelgalt enda eksistentsi eest, vaid julgema saavutada tulemusi.

Sinu kantsleritööle eelnes Pärnus päris kena karjäär panganduses. Kas see oleks võinud jätkuda pankade peamajades?

Küllap. Oleksin panganduses ellu jäänud. Ent töö ministeeriumi kantslerina tundus huvitavam, kuigi kantsleritööd ma ette ei kujutanud. Toonane minister Mihkel Pärnoja eeldas, et juhin eelarvet ja inimesi.

Pärnust tulnuna ei olnud mul algul mingit tarkust ministrile nõu anda. Usun, et nüüd ei saaks enam nii juhtuda, et inimene tuuakse väljastpoolt avalikku sektorit. Ta ei saaks hakkama.

Mida Pärnumaad puudutavat on praegu käsil ministeeriumi haldusalas?

Peamine on transporditemaatika. Pool meie eelarvest läheb teedele. Via Baltica ümbersõit, mis loodetavasti aasta lõpuks valmis saab, on Pärnule väga tähtis. Lennujaam vajaks rohkem reisijaid, aga meil pole Eestist ühtki teist sellist head kogemust, kus ettevõtjad võtavad osa lennuühenduse riskist enda kanda. Tänu sellele lennujaam Pärnus toimibki. See on tunnustus Pärnu ettevõtjatele. Kihnu ühendus. Natuke turismiarendust, tarbijakaitse, meie jäälõhkuja Eva-316, mille ümberehitamine toimus minu ametiajal, murrab jõel ja lahel jääd.

Loodan väga, et rahastuse saavad Audru ringrada ja Lottemaa, samuti Pärnumaale väga olulised projektid.

Kui palju sinu töö jätab vaba aega?

Aeg tuleb ise välja võidelda. Olen täitsa normaalne inimene, üritan aeg-ajalt trennis käia, mängin sulgpalli, suusatama peaks minema, eelmisel aastal käisin päris hoolega.

Isegi teatris käin vahel.

Kumb sa tegelikult rohkem oled: kas pärnakas pikaks kujunenud Tallinna-komandeeringus või pealinlane?

Tallinnas teavad kõik, et olen pärnakas. Pärnus nähes imestavad mu tuttavad: “Oi, sa oled Pärnusse tulnud! Kas sa käid siin tihti?” Tallinnas pole kunagi küsimust.

Mis sel aastal ministeeriumis veel ees ootab?

Paari kuu pärast hakkame koostama 2012. aasta eelarvet. Sügiseks peaksime suutma ette näha, mida järgmisel aastal olulist teeme. Loodan, et mingeid suuri üllatusi ei tule, reeglina on planeerimatud sündmused halvad. Loodame oma kavandatud töödega hästi hakkama saada ja ehk üht-teist praktilist ära teha.



CV

* Sündinud 5. oktoobril 1966.
* Lõpetanud Pärnu 1. keskkooli (praegune ühisgümnaasium) ja Tartu ülikooli majandusküberneetika alal.
* 1990-1994 Pärnu linnavalitsuse arendusosakonna majanduskonsultant.
* 1994-1996 Hoiupanga Pärnu linnakontori laenujuht.
* 1996-1999 Hoiupanga/Hansapanga Pärnu linnakontori juhataja.
* 1999-2000 Eesti Krediidipanga Pärnu filiaali juhataja.
* Alates 14.03.2000 majandusministeeriumi kantsler, pärast ministeeriumide ühendamist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.