Aialinnud ootavad kirjapanijaid

Silvia Paluoja
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvatihased on küllap seegi kord talvise aialinnuvaatluse “Talv 2011” peategelased.
Rasvatihased on küllap seegi kord talvise aialinnuvaatluse “Talv 2011” peategelased. Foto: Ants Liigus

Neid, kes meie akna taga toidulaual maiustavad, ärgitab Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kirja panema eeloleval nädalavahetusel aialinnuvaatlusel “Talv 2011”.

Aialinnuvaatlus ei nõua vaatlejalt põhjalikke teadmisi sulissõpradest, küll aga püsivust ja tähelepanelikkust, sest tunni aja jooksul tuleb kirja panna kõik vaadeldud linnuliigid ja iga liigi kohta suurim korraga nähtud isendite arv. Tulemused on vaja edastada talvise aialinnuvaatluse koordinaatorile ornitoloogiaühingusse.

Euroopas levinud linnuvaatlusüritus aialinnuvaatlus toimus Eestis esimest korda läinud talvel, andmed edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast.

EOÜ kodulehelt selgub, et vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Arvukaimalt oli rasvatihaseid – 95 protsendil vaatluskohtadest ja see liik moodustas veerandi lindude koguarvust.

Koduümbruse lindudest huvitujatel hõlbustavad vaatlust linnumääraja ja binokkel, näiteks tegemaks vahet sellistel talvilistel söögilauakülalistel nagu soo- ja põhjatihasel, kellel mõlemal on must “müts” lagipeal ja sulestik väikese erinevusega pruunikashall.

“Soo- ja põhjatihasel saab vahet teha ka häälitsuse järgi, aga selleks peab vaatleja olema õues ja teadma, kes kuidas laulab,” selgitas Agu Leivits, kes on keskkonnaameti looduskaitseosakonna töötaja ning aastaid uurinud tihaseid, eriti rasvatihaste levikut ja käitumist.

“Liikumas on urvalinde, rohevinte, aga suur lumi on ajanud aeda toidulauale sööma ka sabatihaseid, porre, tutt-tihaseid. See on seltskond, kes tavaliselt inimeste pandud söögilaual ei käi,” rääkis Leivits.

Talvise aialinnuvaatluse kohta arvas Leivits, et see on tore ettevõtmine, kus tõepoolest iga huviline saab osaleda.

“Huvitav on hiljem võrrelda andmeid, seda ja eelmist paksu lumega küllalt karmi talve, et teada, mis talilindudega on juhtunud. Mida rohkem inimesi vaatlusel osaleb ja andmed edastab, seda parema pildi saame,” mainis ta.

Suurbritannias on aialinnuvaatlusi korraldatud üle 30 aasta, Soomes kuuendat aastat. Neis ja mujal riikides aastatega kogunenud vaatlusandmetest järeldub aialindude levik ja arvukuse muutus ning teadlased saavad enda käsutusse huvitava info nii-öelda tavaliste lindude kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles