Sulega risti

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

On raske leida teist sellist kirjasõna, mis oleks muutnud inimkonda rohkem, kui Raamatute Raamat, piiblis toodud kümne käsu järgi talitab tänagi enamik inimkonnast.

Käsud, sina ei tohi valetada, sina ei tohi varastada, on sellised, mida ei vaidlusta keegi. Need on read, mis on kunagi kirja pandud ja mõjutavad täna kõiki. Kirjasõnal ongi kummaline omadus jääda alles ning mõjutada.

Nii paradoksaalne, kui see ka pole mõjutab inimesi ka artikkel, lehelugu, mis peaks objektiivselt kajastama reaalsust. Nii ongi kirjasõna muutunud mõjusaks relvaks inimeste käes, kes jutustavad teistele sündmustest, juhtumitest, mis annavad põhjuse kedagi kiita, või hoopis vastupidi.

Kahju, kuid valimiste künnisel on sulg, relv, mida pole eetiline kasutada ebasiiralt, muutumas kurjategijaks. Ei ta ei lähe vargile, ei ta ei tapa kedagi otseselt. Küll lüüakse selle sulega risti inimesi, tehes seda mitte just kõige viisakamal moel.

Kas pettus või halb äriõnn

Sildistada võib peaaegu kõiki. Kuid, kas kõik on ikka kuld, mis hiilgab, kas kõik oli ikka nii, nagu sulg soovis seda näidata.

On teada, majandus liigub üles – alla. Turud langevad ja tõusevad ega arvesta meie soovidega. Kokku varisevad pangad, tegelikult polegi ükski ettevõte kaitstud ebaaedu eest. Ja 2009. aastal valitsenud MASU nimeline koll ahistas paljusid. Ka lehemehed peaksid veel mäletama kuivavaid trükitiraaže ning kadunud reklaamitellijaid.

Ning nii nagu varisevad ettevõtted, nii neid ka ostetakse ja müüakse. Parimaks näiteks siin võiks olla leivatootmise kuulsusetu lõpp Pärnus. On öeldud üles osteti lihtsalt kaubamärk. Ja kes, öelge palun kes soovib vabatahtlikult loobuda kaubamärgist, mis on juba tuntust kogunud? Positiivset, muide, mida kuri sulg eriti tunnistada ei tahtnud.

Täna on olukord muutunud. Majandus liigub vaikselt tõusuteel. Ning käes on ka valimised. Valimised, mis meie, mitte veel kõige ausamas ühiskonnas toovad välja inimeste pahed, tunded, mille iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna väiklus.

Kuidas muidu selgitada olukorda, kus sulg proovib soovitut näidata tegelikkusena? Otsitud skandaal, kus üritati mustata mind ja äripartnerit, artiklid, mis kajastasid ettevõtte tegevust sule soovitud valguses, kõik see kandis ja kannab tegelikkuses valimiste silti.

Ei tahaks hakata meenutama sule eetikakoodeksit. Nõuet, et alati peab sulg olema objektiivne. Kuid....

Sulg ei tohi teenida valimisi

Kahju, täna oleme veel sellises olukorras, kus leidub veel selliseid ajakirjanikke, kes kasutavad sulge valimisvõitluses näib, et isiklike eelistuste toetamiseks. Neid on küll üksikuid, kuid seetõttu paistavadki nad rohkem välja.

Olukord, kus inimese kuuluvus erakonda põhjustab vaenulikkuse sule poolt juba ette ei ole arenenud ühiskonna moraalinormidega kooskõlas. Kuigi, pean tunnistama, mõne arvates pole moraalinormidega kooskõlas ka halb äriõnn. Kuid see selleks.

Eestis mõistab õigust kohus. Ja kohtu kuulekaks tööriistaks on politsei. Organ, mis peab selgitama ja selgitabki, kas keegi on ületanud seadusega kehtestatud käitumisnorme või mitte. Nii on see kombeks riikides, kus demokraatiat peetakse au sees. Ja sulg ei saa võtta õiguse mõistmist oma kätte. Ta ei saa kontrollimatult loopida fraase, mis juba ette häälestavad lugeja sule poolt soovitud arvamusele.

Sulg ei tohi sellistes olukordades juba ette anda hinnanguid, ta peab olema neutraalne. Kui ta seda pole, siis on see esimeseks ohu märgiks, et ühiskonnas pole midagi päris korras.

Ning ennatlikud järeldused, mis võib olla tõesti on kantud sule isiklikest ja puhastest veendumustest ei ole siiski need, mis sobiksid ennetama riigiorganite kompetentseid hinnanguid.