/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
Tartu ülikooli onkoloogiakliiniku juhataja professor Hele Everausi sõnutsi tasub vähki haigestumise põhjusi otsida muu hulgas toitumisest.
Vale toitumine suurendab vähki haigestumise riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma vähiuuringute fondi koostatud riikide edetabeli järgi esineb vähki rohkem kõrge sissetulekutasemega riikides ja see on tingitud mitmest asjaolust. Näiteks on arenenud riikides paremad diagnoosivõimalused, seetõttu leitakse vähki seal sagedamini.
Oluline on asjaolu, et kõrgema sissetulekuga elanikel esineb ülekaalulisust ja alkoholitarbimist rohkem ja nende kehaline aktiivsus on madalam. Samuti kipub vananeva rahvastikuga riikides haigestumist rohkem ette tulema.
“Taanlased, kes 326 vähijuhuga 100 000 elaniku kohta troonivad tabeli eesotsas, arvavad ise, et nende haigestumise kõrge sageduse põhjuseks on suitsetamine, eriti naistel. Samuti liigne alkoholitarbimine, rasvumine ja vähene kehaline koormus,” rääkis Everaus.
Tohtri väitel tasub raske haiguse põhjusi otsida eeskätt oma toitumisharjumustest. Paljudes riikides, eriti USAs, arutletakse elavalt toiduallikate kvaliteedimuutuste üle.
“Nii ei ole toidus kasutatav liha enam pärit rohtu söövatelt loomadelt. Lihaloomadele manustatakse ohtralt hormoonpreparaate, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad oluliselt kõigutada seesmisi kaitsemehhanisme ja selle kaudu soodustada kasvajate teket,” rääkis professor.
Peale selle on Everausi sõnutsi hormoonide allikas plast. “Plastpudelites tarnitakse ja hoitakse ka allikavett. Nii lahustuvad plastist pärit hormoonid ja joome need endale sisse,” selgitas ta.
2007. aastal avastati Eestis 6791 vähijuhtu. Tervise arengu instituudi andmetel seisneb Eesti probleem selles, et haigus avastatakse hilises staadiumis ja sureb 60 protsenti haigestunutest.