Rein Ratas: Eesti metsanduse arengukavast

Rein Ratas. Foto: PP

Mets on meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Samal ajal oleme selle süsteemiga väga tihedalt seotud, sest oma päritolult ja loomuldasa oleme metsa- ja maarahvas.

15 protsenti Pärnumaalt

Eesti metsa heaperemeheliku kasutamise kavandamiseks koostatakse säästva arengu seadusest ja metsaseadusest tulenevalt metsanduse arengukava. Järgmise kümne aasta kava eelnõu on keskkonnaministeeriumis valminud. Tänavu 10. jaanuaril otsustas riigikogu keskkonnakomisjon esitada arengukava täiskogule heakskiitmiseks.

Läbi aegade on Pärnumaa olnud Eesti metsarikkamaid alasid. Praegu on maakonna metsasus 51 protsenti ja riigi raiemahust saadakse tervelt 15 protsenti Pärnumaalt, mille töökohtadest ligikaudu viiendik on seotud metsaga. Sestap on loomulik, et riigimetsa majandamise keskuse (RMK) 17 metskonnast asub kaks Pärnumaal.

Arengukava peamine eesmärk on metsa elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks kasutatakse puitu kui taastuvat loodusvara loodusliku juurdekasvu ulatuses; metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on kaitse alla võetud vähemalt kümme protsenti metsamaa pindalast; parandatakse rangelt kaitstava metsa esinduslikkust.

Metsakasutus juurdekasvu piires on Eestile omane olnud juba ligi 50 viimast aastat. Selle põhimõtte rakendamine võimaldab metsal pakkuda majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnakaitselisi hüvesid. Metsakasutamine juurdekasvu piires (12–15 miljonit kuupmeetrit aastas) tähendab üleraie vältimist ja ühiskonnale pideva metsatulu saamist. Ühtlasi võimaldab see lisainvesteeringute tegemist looduskaitsesse, puhkemajandusse ja maaelu toetamisse tervikuna.

Arengukava näeb ette innovaatiliste metsainventeerimise meetodite väljatöötamist ja rakendamist ning seireandmete senisest hoopis põhjalikumat analüüsi ja sünteesi. Kuigi viimastel aastatel on erametsa usinalt korraldatud (90 000 hektarit aastas), on seal veel palju puuduvate ja vananenud inventeerimisandmetega alasid.

See tühik püütakse arengukava järgi täita. Samal ajal vähendatakse väikeomanike metsakasutuspiiranguid, kaotades alla viie hektari suuruse metsakinnistu kohta inventeerimisandmete esitamise kohustuse. Nähakse ette metsakorraldajate täienduskoolitus, vääriselupaikade määratlemine ja pärandkultuuriobjektide inventeerimine.

Looduse mitmekesisuse kaitse

Metsa tootmispotentsiaali senisest paremaks kasutamiseks järgitakse eraldisest tulenevat langi pindala, laiust ja selle sobivust maastikku ning välditakse eralduse pindala pidevat vähenemist ja metsade killustumist.

Toetatakse erametsas metsauuendustöid heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivate kodumaiste puuliikidega. Metsaomanikke teavitatakse metsakasvatuslike võtete rakendamise vajalikkusest ja koostatakse selleks juhendid. Metsade kaitseks Eestisse levida võivate ohtlike võõrliikide vastu töötatakse välja ja rakendatakse nende kahjustajate avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteem.

Kaitsealade kaitse-eeskirja muudetakse selliselt, et saaks hooldada seal asuvat geenireservi metsa, säilitada populatsioone ja koguda seemneid. Seemlaseemnete osa suurendamiseks rajatakse seemlaid vähemalt sellises mahus, et nende kandeea kättejõudmisel suudetakse tagada kogu metsaistutusmaterjali kasvamiseks vajaminev seemnekogus.

Käivitatakse metsa mittepuiduliste teenuste kulu-tuluanalüüsid, jätkub metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutuse tutvustamiseks. Koostatakse riigimetsa pikaajalise majandamise kavad, mis määratlevad kümne aasta tegevussuunad maakasutuse ja metsamajanduse vallas.

RMK tegevusalad pannakse kirja seadusega. Tulundusliku tegevuse kõrval on selle tulundusasutuse ülesanne riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja loodusväärtuste kaitse. Riigi maareservi jäetakse maad, mis on vajalikud riigimetsa majandusüksuste optimeerimiseks ja maakasutuse piiride korrastamiseks, samuti RMK majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja looduskaitselisteks piiranguteks.

Mets on tähtis elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt tuleb rangelt kaitstava metsavõrgustiku ja selle puhveralade mahtu suurendada.

Majandusmetsas säilitatakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilik- ja püsti seisvaid surnud puid. Loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud looduslike koosluste säilitamise eesmärgil. Kaitsealade piiranguvööndites peab metsamajandamine täitma loodusväärtuste kaitse eesmärki.

Meil puudub selgesti välja kujunenud praktika metsakasvatuslike võtete kasutamiseks piiranguvööndites. Seetõttu tuleb neil aladel senisest enam pöörata tähelepanu kaitse eesmärkide ja tsoneeringute täpsustamisele ning kaitsemeetmete mitmekesistamisele.

Looduse mitmekesisuse kaitse on avaliku hüve tootmine. Seepärast on eraomanikul kohustus seaduse alusel kehtestatud piiranguid taluda. Keskkonnateenused on hüved, mida inimesed saavad keskkonnakasutuse kaudu.

Arengukava rõhutab, et eelistada tuleb puidu kui taastuva loodusvara kasutamist suurema CO2 emissiooniga toodetele ja taastumatutele energiaallikatele. Seetõttu töötatakse välja ja rakendatakse abinõud raiejäätmete ja muude alternatiivsete puiduressursside (elektriliinide alune võsa, kännud) senisest ulatuslikumaks kasutamiseks. Uuritakse selle mõju elustiku mitmekesisuse säilimisele.

Arengukava põhilisi väljundeid on mõistlik looduskasutus. Metsaga seonduvalt tähendab see säästvat mitmekülgset metsakasutust, elu tagavate ökosüsteemide säilitamist ja arengut, maastikulise (sealhulgas bioloogilise) mitmekesisuse säilimist ja suurenemist ja metsaturbelist elukeskkonda.