Korras ja elujõuline veri ning heas seisundis kapillaarid on tervise alus. Vere tervis mõjutab vahetult kõikide rakkude, kudede, elundite ja elundkondade tervist.
Veri on keha mikrokosmos
Vere uurimist mikroskoobi abil hakati kirjeldama 1920-ndatel. Mikroskoobi arenguga on jõutud 1000-2000 korda suurendatud verepildini. Eestis on dr Kai Aunapil (pildil) mikroskoop, mis suurendab verepilti tuhat korda.
Maailmas praktiseerivad arstid elusa vere vaatlust (ingl k live blood test) ehk patsiendilt võetud verd vaadeldakse ja kirjeldatakse samal ajal. Teatavasti hukkuvad vererakud kehaväliselt umbes poole tunni jooksul.
Suurenduses näeb vererakkude (puna- ja valgeliblede, lümfotsüütide) rakumembraanide seisundit. Mõisted “oksüdatsioon” (hapendumine) ja “antioksüdandid” (hapendumisvastased ained) on seotud rakumembraanide kahjustusega. Kui organismis on liighapendumist, peavad keha biokeemilised süsteemid tegema kõik, et veri püsiks kindlas happe-leelise tasakaalus (pH 7,365), sest muidu inimene haigestub.
Hapendumist soodustavad vale toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, vähene liikumine (sellest sõltub hapnikurohkus kudedes) ja keskkonna toksiinid.
Igal rakul on ette nähtud kindel suurus ja kuju. Näiteks valgelibled (leukotsüüdid) ja lümfotsüüdid peavad olema aktiivsed, liikuma ja aktiveeruma sissetungijatega töötades. Nad peaksid olema teineteisest selgesti eraldatud. Kui nad on väikesed, omavahel kleepunud ja aeglased, ei täida nad oma funktsiooni edukalt. Vereplasma peaks olema õige paksusega, puhas ja selge.
Eesti inimene on vilets puhta vee jooja ja sageli on vererakkudel raske mitte kleepuda, sest plasma on paks. Pole saladus, et trombioht ja trombidest põhjustatud haigused, eriti äkksurmad (insuldid, infarktid) on põhjustatud vererakkude kleepumisest ja sellest põhjustatud mikroveresoonte ummistusest.
Oma vere kvaliteedi hindamisel osalev inimene näeb, mis toimub tema sees. Enda haige vere kohta suurendatud pilti nähes võib saada selgeks nii mõnigi kehaline kaebus.
Steriilse lantsetiga võetakse alusklaasile kolm tilka verd ja mikroskoop, mis on ühendatud arvutiga, annab alusklaasil oleva pildi kuvari ekraanile. Dr Aunap selgitab, mida ta näeb ja mida see tähendab tervisele, ning annab soovitusi elustiili ja toitumise muutmise või arsti poole pöördumise vajalikkuse suhtes.
Testida võib igas vanuses ja ka ravimite tarvitamise ajal.