Ikla piiripunkt jutustab paljust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

”Meil on söögikoht 120 inimesele, pood, suveniirilett, saun ja WCd, kümnekohaline hostel,” loetles Sevenoil Est OÜ Ikla kantiini juhataja Merike Visnak kunagise piiripunkti peamajas pakutavaid teenuseid.

FOTO: Mailiis Ollino

Ikla kantiinis on rahvarohke, parklas seisavad rekad ja sõiduautod ning varikatuse all bussid, mille sõitjad söögi-, ostu- ja WC-sabas tunglemas. Miski ei meenuta selles sisearhitekt Eero Jürgensoni kujundatud ruumis aega, kui siin kontrollis Eesti Vabariigi piirivalve riiki sisenejate dokumente ja pisteliselt reisikottegi.

Eesti ja Läti piirile ehitati Ikla-Ainaži piiripunkt koos teede ja parklate ning peahoonega vastavalt valitsustevahelisele kokkuleppele 10. juulist 1996. See suleti, kui Euroopa Liidu Schengeni viisaruum laienes Eestile ja veel üheksale uuele riigile 21. detsembrist 2007. Riigi Kinnisvara AS rentis hooned kohalikule ettevõttele AS Valge Hotellile ja veidi rohkem kui pool aastat hiljem avas peamajas ukse 120kohaline söögikoht. Kuni ühisraha euro tulekuni töötas seal ka valuutavahetuspunkt.

Transpordi ametiühing tunnistas Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel riigi väravas Ikla kantiini 2012. aastal parimaks veoparklaks ja Sevenoil Est OÜ egiidi all ööpäev läbi töötava söögikoha juhataja Merike Visnak võttis tunnustuskirja vastu. Pakutavate teenuste loetelu on pikk. Suvehooajal annab kantiin tööd enam kui 30 inimesele, aasta ringi 26-27 valdavalt kohalikule töötajale. Kui siia arvata sama firma tankla Häädemeeste teeristis, võib väita, et Sevenoil Est on valla suurim tööandja.

Tagasi üles