/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2011/01/31/507849t1h8223.jpg)
Pärnu tõrksus tegi Türile rõõmu. Raudteemuuseum soovis tulla veeremitega Pärnusse, kuid Pärnus ei leitud selleks kohta.
Osa Lavassaare muuseumist kolib Türile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal Türi vallavolikogus kehtestatud muuseumraudtee detailplaneering on osa ettevalmistustest, mille tulemusel peaks oluline osa Lavassaare raudteemuuseumi veeremist kolima Türile.
Türi abivallavanema Üllar Vahtramäe kinnitust mööda on Türi vallal raudteemuuseumiga kokkulepe, et Lavassaarde jääb edaspidi vaid turbatootmisega seonduv, kõik muu tuleb Türile. Kokku üle 100 eksponaadi, mis tutvustavad kitsarööpmelise raudtee ajalugu.
Muuseumi haldava MTÜ Eesti Muuseumraudtee eestvedaja Mehis Helme täiendas, et seda pole siiski täpselt otsustatud, kui palju kogust Türile üle viiakse, kuna sinna ei mahuks kõik veeremid ära. Ta tõdes, et kuna Lavassaares veeretatakse turba- ja vallamuuseumi loomise mõtet, on loogiline jätta turbaga seotu Lavassaarde.
“Seda ohtu, et raudteemuuseum Lavassaarest päris ära kaoks, ei ole,” kinnitas Lavassaare vallavanem Ene Täht.
Täht märkis, et Lavassaare vald on toetanud ja toetab muuseumi arendamist kohapeal edasi oma võimaluste piires. Samuti aitab vald juba mitmendat aastat korrastada raudteemuuseumi territooriumil kolmekorruselist maja, mille esimesel korrusel asub siseekspositsioon.
Praegu ootabki vald PRIA-lt (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) rahastust, et laiendada sellesuviseks hooajaks tunduvalt siseekspositsiooni pinda ja parandada külastustingimusi.
Järgmiste taotluste toel loodab vald maja teisel ja kolmandal korrusel välja ehitada muuseumi restauraatorite ja bürooruumid.
Pärnusse ei leitud kohta
Helme mainis, et on muuseumile külastajatele sobivamat asukohta püüdnud leida aastaid. “Türi oli ise huvitatud, ehkki Pärnu oleks parem olnud,” tunnistas ta. Paraku ei näidanud Pärnu ajaloolise veeremikogu vastu Helme väitel üles kuigi aktiivset huvi.
Pärnu praeguse abilinnapea Romek Kosenkraniuse teadmist mööda oli aastail 2005–2006 toonaste linnaisadega jutuks muuseumi soov kolida Pärnu Raeküla raudteejaama lähedusse. Seda mõttega, et kui raudteejaam peaks kunagi tulema Raeküla asemel Papiniidu silla juurde, jäänuks muuseumraudtee tarvis vabaks raudteeala Raekülast Vaskräämani.
Abilinnapea märkis, et kuna raudtee oli Edelaraudtee oma, ei saanud linn neid otsuseid teha.
Kosenkranius lisas, et peale toona mittevõimalikuks peetud nii suure rahalise panuse, mida linnalt oleks nõudnud eksponaatide kohaletoomine, polnud veeremeid kuhugi tuua.
Türile rõõmuks
Türi vallavolikogu algatas olemasoleva raudteejaama lähedusse muuseumraudtee rajamiseks detailplaneeringu 2008 ja läinud nädalal jõuti selle tööga lõpule.
Läinud aasta lõpus esitas Türi vald taotluse esmalt ligemale 0,1 miljoni euro (1,5 miljoni krooni) suuruse rahastuse saamiseks Euroopa territoriaalse koostöö programmist INTERREG teemapargi-vabaajakeskuse projekteerimiseks, hiljem on kavas küsida ehituseks juurde miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni.
Kolmandas etapis loodaks võimalused sõidutada külastajaid muuseumrongiga. Selleks tuleb rajada laiarööpmelise vahele lõik kitsarööpmelist raudteed.
Kuna programm eeldab rahvusvahelist koostööd, on Türi koostööpartner Leningradi oblastist mittetulundusühing Imperaatori Vaksal, mis samuti on huvitatud oma samalaadsest väljapanekust.
Positiivse rahastus-otsuse korral valmiks Türi teemapargi projekt tuleva aasta kevadeks ja aastad 2013-2014 kuluksid ehitamisele.
Türi abivallavanema Üllar Vahtramäe sõnutsi peaks sellest tulema muuseumraudtee-vabaajakeskus fännidele kõikjalt maailmast. “Türi on ju ajalooliselt kitsarööpmelise raudtee linn, mis hakkas arenema siis, kui raudtee siia tekkis,” põhjendas ta.