Juhtkiri: Muutuste tuul Põhja-Aafrikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pärnu Postimees

Eestlane on kummaline inimene. Kui ülejäänud riigid evakueerivad rahutuste piirkonnast sadade kaupa oma kodanikke kodumaale või mujale ohutumatesse paikadesse, tõttavad sajad eestlased talvepäikest võtma rahutustest haaratud Egiptusesse. Ilmselt põhimõttel, et närvikõdi on boonus, mille eest ei tule maksta.

Paraku on lood sellised, et seni rahulikud kuurordid võivad lühikese ajaga muutuda meeleavalduste kolleteks, sest 600 kilomeetrit, mis lahutab neid pealinnast Kairost, ei ole Egiptuse suurust arvestades teab mis vahemaa.

Kuigi puhkus Aafrika päikese all võis olla pikalt kavandatud, oleks nüüd asjalik valida mõni muu sihtkoht või lükata sõit edasi. Praegu ei oska keegi öelda, mis Põhja-Aafrikas tegelikult juhtuma hakkab.

Mäletatavasti tegid otsa lahti tuneeslased, kes sundisid oma 23 aastat valitsenud presidendi põgenema Saudi Araabiasse. Nüüd mäsleb Egiptus ja tahab oma 30 aastat valitsenud presidendi Hosni Mubaraki lahkumist. 82aastase Mubaraki puhul on küll räägitud ametipärijatest, aga Egiptuse raudvara, kes presidendiks tõusis pärast oma eelkäija Anwar Sadati mõrvamist sõjaväeparaadi ajal, ise lahkumismõtteid ei mõlguta.

Kui Mubarak kaalub järglaseks oma poega, pole võimatu, et rahulolematuse aur lööb Egiptuse poliitikapotilt kaane sootuks. Teisisõnu tähendaks see pikaajalist poliitilist ebastabiilsust, mis Põhja-Aafrikas aina levib. Igatahes ei rõõmusta selline olukord USAd, millele põlualused presidendid olid liitlased, ega Euroopa Liitu, mille lõunapiiri lähedal need sündmused toimuvad.

Eesti on läinud aastast Egiptuses esindatud suursaadik Paul Teesalu ja saatkonnaga, mille loomine oli praegusi sündmusi arvestades hästi ajastatud.
 

Märksõnad

Tagasi üles