Piimapreilist meiereiemandaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Silja Joon
Copy

Maatöö on raske ja mis seal salata: Koonga valla noortalunikul Mirjam Pikkmetsalgi on mitu korda käinud peast läbi mõte kõik nurka visata ja linna palgatööle minna. Viimati enne jaani, aga siis tuli rõõmusõnumina Jakobsoni konkursi eripreemia.

“Mulle on kõige tähtsam pere, aga tihtipeale juhtub nii, et tulen lastega Lõpe lasteaiast ja lähme siis koos piima tooma, et hakata juustu tegema,” räägib ettevõtja.

Näiteks eelmisel päeval ehitas ema lastega kanaaeda. “Arvan, et see pole vale. Ma olen töö sees kasvanud ja usun, et pole elus halb, kui käed on töö peale lahti. Olin 13, kui pidin laudas lehma lüpsma. Teised olid külavahel. See tekitas trotsi küll. Samal ajal olid meil riided seljas ja kõhud täis,” mõtiskleb Mirjam. Praegu on ta oma ääremaal asuva kodu kasuks tehtud valikuga rahul.

Märksõnad

Tagasi üles