Pärnakate maffia sunnib igal aastal tagasi tulema

Slovakk Pavol Seriš (pildil) hüppas imelise kergusega ühest kummalise teenindaja rollist teise, kujutades neid jämekoomilises võtmes, ja naerutas publikut pisarateni, samas pani soomlase Johannes Holopaineni lavastus inimesed kurbusest nutma. Foto: Monomaffia

Olen augustis end Tartust alati suvepealinna sõitma sättinud, et osa saada siinsest monoteatrite festivalist. Kuigi lavastusi oli tänavuses programmis võrreldes eelmiste aastatega vähem ja puudus ka kõrvalprogramm, oli ometi, mida vaadata.

Monomaffia festival tõendab iga aastaga, kui intrigeeriv, paeluv ja mitmekülgne võib olla üks monolavastus.

Olgu selle põhjus näitleja suurepärane oskus jutustada lugu nii, et vaatajal tekib toimuvast terviklik kujutluspilt; tema erakordne anne kehastuda detailide abil eri karakteriteks, nii et publikul võib isegi meelest minna, et laval on tõepoolest ainult üks inimene, või hoopis näitleja võime täita lava oma füüsise ja emotsionaalsusega – kogu oma olemusega.