Häädemeeste püüab lappida eelarveauke

Massiaru kooli on seni saatus hoidnud, sel õppeaastal õpib seal kuus last. Foto: Urmas Luik

Häädemeeste vallavolikogu viimasel istungil rabas volinikke teadasaamine valla võlgnevustest, mida aasta algul oli viis miljonit krooni ja nüüd pärast maksude tasumist kolm miljonit krooni ehk veidi alla paarisaja tuhande euro.

Vallavanem Urmas Aava informeeris, et valla tänavuse eelarve eelnõu on sisuliselt valmis ja tasakaalus, kuid seda pole antud volikogule arutada, sest seal on allasutuste eelarved eelmise aastaga võrreldes 15 protsenti väiksemad ja see viiks paljud neist raskustesse.

Seejärel asuti pakkuma kärpekohti. Et saada selle tööga ise hakkama ja vabaneda saneerimisohust, nagu mainis Häädemeeste vallavolikogu esimees Toomas Troska.

Allasutused kulutasid üle

Kas kõiki allasutusi on ikka tarvis, kas vald suudab neid kõik üleval pidada? Ehk panna raamatukogud üheks kuuks kinni või teha kõik huviringid tasuliseks? Võib-olla vähendada palku või panna inimesed tööle poole koormusega?

Troska tõdes, et väljahüütud ettepanekud olid tingitud esmastest emotsioonidest, mis vallandusid pärast valla kesisest rahandusseisust teadasaamist. Enne volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni kokkutulemist oli ta oma väljaütlemistes juba vaoshoitum ja lootusrikkam.

Volikogu juht tunnistas, et valla allasutused on ettenähtud eelarvest tunduvalt rohkem kulutanud nii 2010. kui 2009. aastal ja kui nood eelarvest kinni pidanuks, poleks vallal mingit puudujääki tekkinud.

“Sel aastal tuleb päris palju kokku hoida, sest selge on see, et allasutuste juhid peavad täpsemalt eelarvet täitma ja eelmistel aastatel tekkinud võlg tuleb kinni maksta. Eelarvedistsipliinist kinnipidamine on probleem,” tõdes Troska.

Enda sõnutsi volikogus opositsiooni kuuluv Ants Järvesaar rõhutas, et ülekulutamine ei puuduta kõiki valla allasutusi.

“Seda ma väidangi, et neile allasutustele, mis eelarvest on ilusti kinni pidanud, ei tohi uue eelarvega ülekohut teha. Meil on asutused, mis kulutavad igal aastal üle, näiteks keskkool. Koolidirektori mõju on olnud vallavolikogus suurem. Ta annab kogu aeg märku, tänu kellele vallavanem ametis on,” väitis Järvesaar.

Opositsioonivolinik nentis, et ei tea, kas allasutustele on antud kütte või elektri tarvis liiga vähe raha või on seda ebaõiglaselt jaotatud, ent läinud aasta algul oli vald samas olukorras.

“Minu arvates on asi tõsine, ja kõige hullem on see, et eelmise aasta eelarves said sisuliselt vanad võlad ära klaaritud, reservfondi pandi neli ja pool miljonit krooni vanade võlgade maksmiseks. Sellega jõuti poole aasta peal enam-vähem nulli, aga nüüd jõudis võlg jälle viie miljoni peale,” rääkis Järvesaar.

Nii volikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Järvesaar kui Andrus Soopalu ütlesid, et neil puudub ülevaade arvudest, mis iseloomustaksid möödunud aasta eelarve täitmist, ning vallavalitsus pole veel eelarve projekti volikogule esitanud, kuigi seda tulnuks seaduse järgi teha kuu enne eelarveaasta algust.

“See on iga-aastane mure, et eelarve menetlemine jääb liiga lõppu ja seda tuleb teha kiiruga, sellepärast ei saa sellesse kunagi süveneda,” märkis Soopalu.

Siiski avaldas ta lootust, et kulusid saab kärpida ka nii, et vallaelanikud ei pea otseselt kannatama.

Mis saab Massiaru koolist?

Paraku on eelarvekärbete valguses enne teatamisaega märtsi ehk kuus kuud enne õppeaasta algust taas tule all kuue õpilasega Massiaru algkooli jätkamine.

“Kui me suudame lahendada õpilaste transpordiprobleemi ja nende veo käima panna nii, et Massiaru lapsed ei sõidaks pikka tiiru läbi Urissaare ja Laiksaare ja kooliteekond ei kestaks 40-50 minutit, samuti lahendame ära kõik muud miinused, siis on ilmselt Massiaru sulgemine päevakorras, aga sellest kuuleb pärast järgmist volikogu istungit,” selgitas Troska.

Volikogu juht möönis, et kirjeldatud kujul tuleks Massiaru laste teekond pikem, kui oleks Häädemeeste lapsel Pärnu kooli sõita.

Metsapoole ootab võimlat

Volikogu istungil jaanuaris oli volinike suust kuulda muu hulgas küsimust, kas praegu on ikka mõistlik KOIT-kava toel hakata Metsapoole koolile võimlat ehitama.

Vallavanem Aava kinnitas, et volikogu otsus võimla ehitamise suhtes kehtib, esmaspäevast on riigihange võimla ehitaja leidmiseks riigihangete registris üleval ja 22. veebruariks ootab vald pakkumisi.

“Praegu on ju vajadus võimlat teha olemas, seda enam, et oleme projekti, võrreldes algusega, palju muutnud ja kuigi näiline koormuse suurenemine sealt vallaeelarvele tuleb, on pärast ehitise valmimist kooli majandamiskulude kokkuhoid tänu maaküttele, uutele köögiseadmetele ja valgustitele ilmselt märgatav. See on nii suur projekt, mis tuleb lõpuni viia, sellest on väga lühinägelik loobuda,” leidis Aava.

Troska kinnitas, et praegune rahandusseis võimla ehitust ei tohiks ohustada.

Häädemeeste valla eelarve projekti esimene lugemine tuleb volikogus 9. veebruaril. Vallavanema kinnitust mööda on eelnõus tulud-kulud tasakaalus, ilma et selleks peaks asutusi sulgema.



Urmas Aava, Häädemeeste vallavanem

“Küsimus on praegu ju selles, et me ei ole väga kardinaalseid kärpeid teinud eelnevatel aastatel. Seega, need meetmed, mida me eelmisel aastal rakendasime – palga vähendamine kokkuleppel viis kuni kümme protsenti ja majanduskulu piiramine –, ei ole olnud küllaldased.

Kui meil on 2008. aastaga võrreldes tulud vähenenud 28 protsenti, mis on peaaegu kolmandik valla tulubaasist, tähendab see seda, et tegelik elu tuleb ka 28 protsenti kokku tõmmata ja vastavalt sellele käituda. Küsimus on selles, kes mida kärpida saab, aga selle, kui kardinaalsed need kärped on, otsustab volikogu.”