/nginx/o/2011/02/04/510461t1he948.jpg)
Varbla valla kõrgeima autasu vapimärgiga tunnustatud kauaaegne kooliõpetaja Milja Paldis ei ela sissekirjutuse järgi Tamba külas ja seepärast jäävad jõusse rahvastikuregistri andmed sellest kui vaid meestega asustatud maakohast.
Kauaaegne õpetaja peab külas ainsat lehma Maalit
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
5. veebruar 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga kauase kooliõpetaja juured on Tambal ning sünni- ja lapsepõlvekodu mäe peal, milleni köögiaknast pilk ei ulatu. Küll jookseb jutt siin pliidisoojas istudes vanaisade Jakobi ja Priidiku, vendadeni, kelle järgi Milja ja president Toomas Hendrik Ilves pärinevad ühisest sugupuust.
“Viimane suhtlemine oli tema isaga, kui olin väike ja väga haige ja isa põetas mind Tallinna haiglas,” raputab Tamba talu peretütar pead küsimise peale, kas president Ilves tema kui kauge sugulasega ja Jakobi lapselapselaga kohtunud on.
Milja meenutustes elab lapsepõlveküla ühist ja sõbralikku elu, kus suured tööd tehti talgute korras ja elevust lisas suvine lambapesupäev, kui villaloomad mere äärde küürimisele aeti ja naised pidid ennastki lõpuks puhtaks pesema.
“Paene pinnas, suurt rikkust siin ei olnud ja mitu sõda on siit üle käinud, venelaste suurtükivägi oli siin, oleme mitu korda pidanud metsas varjul olema,” kostab naine, kes valis õpetajakutse ja pidas seda ametit 42 aastat jutti Varbla põhikoolis. Siis veel Pärnus kaheksa aastat, kuni jäi väljateenitud puhkusele.
“Pensionäri elu on nüüd hea, kui kaks pensionäri on majas, pole vigagi,” viipab Milja kaasa poole, kes kõrvalt juttu pealt kuulab. Helger Paldis oli kolhoosis autojuht, kuni ühismajandid kaotati. Pärast seda vedas autobaasi leival olles piima kokku ja viimased seitse aastat töötas Silla külas puidufirmas, esmaspäeval läks ja reedel sai kauge vahemaa tagant koju.
“Kui nüüd ikka veel lund tuleb, ei mahu see enam õue ära,” muretseb Helger, kes lumemöldrite usinust heaks ei kiida.
Hangede vahele lükatud tee viib lauta, kus on lambad ja küla ainus lehm, kirju Maali, seitse aastat vana. “Praegu on ta kinni, vasikas tuleb kuu lõpus,” mainib Milja.